Biitlimaania kujutab endast enamjaolt lärmakaid fänne, peamiselt teismeliste tüdrukuid, kelle näoilmetest võiks välja lugeda, et nad on just pealt näinud mõrva, kuid kelle rinda ehib silt "Ma armastan George'i!" ning kes on valmis politsei barrikaadidest läbi tormama.
Mida aga ütleb neuroteadus selle kohta, mis nende ajudes toimuda võis?

Mis värk selle nutmise ja minestamisega on?
Tavaliselt me seostame nutmist kurbade tunnetega ja minestamist haigusega. Tõde on aga see, meie ajud on tegelikult üsna primitiivsed ja iga ootamatult tugev emotsioon, isegi õnnetundest, võib vallandada stressi, mis võivad tekitada eespool mainitud sümptomid.

Meie autonoomne närvisüsteem on jagatud kaheks haruks: sümpaatiline ("võitle või jookse") ja parasümpaatiline ("puhka ja seedi"). Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on mobiliseerida keha stressi ajal. Seetõttu kiireneb meie südame löögisagedus, hakkame higistama ja oleme valmis jooksma. Parasümpaatiline närvisüsteem teiselt poolt aga rahustab meid.
Parasümpaatiline närvisüsteem teeb ka midagi naljakat – see on ühendatud silmanäärmetega (paremini tuntud kui pisarrakud), mis aktiveerivad retseptorid, mis põhjustavad pisarate voolu. Seega nende fännide jaoks, kes lõpuks ometi nägid oma silmaga enda suuri iidoleid, olid pisarad tavalised.
Mõnede jaoks tähendab parasümpaatilise närvisüsteemi ootamatu aktiveerumine aga midagi palju dramaatilisemat – vererõhu kiirest langusest ja südamelöökide aeglustumisest tingitud minestus.

Kõigile meeldib hästi riietatud mees
Olgem ausad, üks põhjustest, mis noorte naiste horde biitlimaanias põhjendab, on asjaolu, et The Beatles nägi hea välja.

Brian Epstein, kes asus 1962. aastal ametlikuks The Beatles’i manageriks, korrastas esimese asjana nende lavalist väljanägemist. Brian pani The Beatles’i liikmed kaeluseta ülikondadesse, sobitas neile vastavad saapad ja koreografeeris ühise sünkroonis kummarduse iga laulu lõpus.

2011. aasta uuringu kohaselt usuvad 91% ameeriklastest, et hästi riietatud mees tundub targem, seksikam ja edukam kui see, kes ei ole hästi riietatud, olenemata nende üldisest füüsilisest atraktiivsusest või sellest, kui palju raha neil on.

1990. aastal Toledo ülikoolis läbi viidud uuringus (osales 382 üliõpilast) uuriti, kuidas arvamust mehest mõjutavad tema riided. Varem naispaneeli poolt määratletud üks “atraktiivne” ja üks “mitteatraktiive” mees kandsid erinevaid riideid - alates disaineri-käekelladest ja triiksärkidest kuni pesapallimütside ja Burger King polosärkideni välja.

Järjekindlalt hindasid naised hästi riietatud meest atraktiivsemaks kui lohakate riietega meest, hoolimata sellest, kas komplekte kandis “ilusam” või “koledam” mees.

The Beatles’I liikmetel olid ka väga ilusad juuksed. Inspireerituna mehest, keda nad Saksmaal ühe kontserdi järel nägid, hääletasid John ja Paul väidetavalt Pariisi, et lasta endale seal teistest eristuv soeng teha. Kõikides kultuurides peetakse pikki ja läikivad juuksed mõlema soo poolt atraktiivseks. Evolutsioonipsühholoogid on seisukohal, et pikkade juuste kasvatamise võimekus võib paljastada mitme aasta kohta infot inimese tervislikust seisundist, vanusest, toitumisest ja olulisest soojätkamise sobivusest. Näiteks vitamiinipuudus võib põhjustada juuste väljalangemist ning kiilaspäiseid inimesi peetakse vähem atraktiivseks. Aga mehed, ärge muretsege, evolutsioonilised bioloogid jällegi teoretiseerivad, et kiilaspäisuse on tegelikkuses märk domineerivast seisundist, pikaealisususest ja sotsiaalsest staatusest ja tugevamast testosteroonitasemest.

Seega, kuigi fännid võisid kiljuda nii, et muusikat polnud õieti kuuldagi, siis jäi visuaalne pool pääses igal juhul müjule.

54 aastat tagasi veebruaris kogunes 73 miljonit ameeriklast, et vaadata The Beatles’i kontserti ja näha oma silmaga biitlimaania sündi. Kuu aja pärast, 14. mail, saab aga Nordea Kontserdisaalis kuulda oma kõrvaga selle legendaarse bändi muusikat ja lennutada end kuumadesse kuuekümnendatesse, otsekui kiljuvate fännide sekka. Lisainfo kontserdi kohta leiad SIIT.

Allikas: theconversation.com