Just nii läks minu patu, suudlusega katusekohvikus. Kuigi see ei käi ühegi paragrahvi alla, käsitleti seda kui nõiakaasust inkvisitsioonikohtus, mis päädis avaliku ristilöömisega. Ja kuigi see viis kõige rängema karistuseni – mu pere purunemiseni –, tegi presidendi kantselei kõik, et mind ja seda üheksat aastat sootuks ajaloost välja lõigata ning mu isik kõikvõimalikest listidest igaveseks kustutada.