Ubuntu seni viimane versioon on möödunud aasta 10. oktoobril välja tulnud Ubuntu versiooninumbriga 10.10 Maverick Meerkat (e.k Isepäine surikaat). Suuremad muutused võrreldes eelneva versiooniga on õhulisem väljanägemine ja senisest lihtsam tarkvara paigaldamine.

Paigaldamine

Ubuntu on aegade algusest üritanud teha operatsioonisüsteemi paigaldamise võimalikult lihtsaks ka tavakasutaja jaoks.

Paigaldusketta sisestamisel võtab arvuti esmalt ette LiveCD pildi, mis pakub võimalust Ubuntut katsetada või see kõvakettale paigaldada. Valides viimase tuleb operatsioonisüsteemile kätte näidata ketta, asukoha ja isikuandmed. Operatsioonisüsteemi paigaldusprotsess on äärmiselt voolujooneline ja jõukohane ka väheste kogemustega arvutikasutajale. Paigaldus võtab aega ümmarguselt kakskümmend minutit.

Ubuntu paigalduskettalt leiab ka Wubi nimelise programmi, mille abil saab Windows’i keskkonnas Ubuntu paigaldada kas Windows’i “sisse” või kõrvale eraldi virtuaalsele kõvakettale ehk partitsioonile (soovitatav on viimane).

Paigaldamisliides on eestikeelne.

Tarkvarakeskus

Tarkvarakeskus on isepäises surikaadis vast kõige märgatavam uuendus, mille kaudu on kasutajatel hõlbus ligipääs tuhandetele kõikvõimalikele programmidele. Programmid on jagatud kategooriatesse nagu graafika, kontor ja internet. Samas leiab vajaliku üles ka otsingu kaudu.

Lisaks leiab tarkvarakeskusest sektsioonid “mis on uut” ja “soovitatud”, mis vastavalt näitavad  uuemaid ja popimaid rakendusi.

Järgmisena pakub tarkvarakeskus Ubuntus võimalust paigaldada vajalikud lisad koos soovitud rakendustega. Näiteks kujundusprogrammi Inkscape kõrvale pakutakse PostScript’i failide vektorgraafikaks teisendajat või diagrammitoimetajat.

Tarkvarakeskus peab meeles ka arvutisse paigaldatud ja eemaldatud programmide ning uuenduste kogu ajaloo.

Programmivalik

Windowsi kasutaja ei leia Ubuntust eest küll tuttavat Microsoft Office’i laadset tüüptarkvara, kuid sellele pakutakse ohtralt alternatiive. Nimetatud Office’it asendab OpenOffice.org ja näiteks Photoshop’ile leiab samuti vähem ja rohkem kaalukaid tasuta ning tasulisi alternatiive.

Multimeediaga ei ole Ubuntus muret. Rhytmbox’i muusikamängija on operatsioonisüsteemi integreeritud ning lisaks Ubuntu vaikimisi programmidele leiab tarkvarakeskusest hulgaliselt teisigi multimeediaprogramme. Üks parimaid videovaatamise programme VLC jookseb Linuxil suurepäraselt.

Interneti vaatamise poolelt on Ubuntu vaikimisi brauser Firefox ja soovi korral saab paigaldada Google Chrome’i.

Windows’i programme on samas võimalik Ubuntus jooksutada ja seda kas üle Virtualbox’i sarnaste virtualiseerimislahenduste või Wine emulaatori.

Minisülearvutite Unity

Unity kasutajaliides on mõeldud kas netbook’idele või eripärasematele hetkega käivituvatele (mobiil) seadmetele. Tegemist on Ubuntu vaikimisi Gnome’i töölauast olulisel määral erineva töökeskkonnaga, milles on arvestatud väiksemate ekraanide eripärasid ja pisemate ekraanidega arvutite nõrgemat jõudlust.

Uus Ubuntu

Järgmine Ubuntu ilmub juba mõne päeva pärast, 28. märtsil. Canonical on otsustanud, et vaikimisi Gnome’i töölaud asendatakse Unity’iga. Kuna see tähendab põhimõtteliselt uut kasutuskogemust, on see põhjustanud seniste Gnome’i kasutajate urinat. Canonicali kinnitusel on valik tehtud siiski selleks, et arvuti oleks senisest veelgi kiirem ja hõlpsamini kasutatav. Näiteks arvuti käivitumisaja sihiks on seatud kümme sekundit.

Loomulikult on operatsioonisüsteemil senisest parem riistvaratugi ja kontoriprogrammidekomplekt OpenOffice’i on asendatud samale põhjale ehitatud LibreOffice’iga.

Kokkuvõte

Ubuntu on asjakohane alternatiiv inimesele, kes ei ole sunnitud mingil kindlal põhjusel Windows operatsioonisüsteeme kasutama. Üks asi, mis võib Ubuntu kahjuks rääkida, on spetsiifilised Windows’i programmid. Suurem probleem on aga inimeste harjumustega, näiteks ei saa Ubuntus arvutit sulgeda Start menüüst. Canonical üritab pakkuda kasutajatele Mac’idega sarnast kasutusmugavust, mis väljendub lisaks väljanägemisele ka distributsiooni programmide kättetoimetamise viisis ja valikus.