Marko Matvere muutus valgeks lüpsilehmaks
Meie tuntud ilmarändur Marko Matvere kirjutab, et Dominikaani Vabariigis on ametlike delegatsioonide asemel neid vastu võtmas hoopis teistsugused lahked vennikesed.
Need, kes peavad eurooplasi valgeteks lüpsilehmadeks.
"Sattusime lahke mehikese otsa, kes meid suure golfiauto peale rebis. Lubas tasuta ekskursiooni kogu territooriumil, kus selgus on peale sadama ja kasiino veel hotellid, villad ning mitu mereranda," kirjutas Matvere logiraamatusse.
"Peagi istusime klaasmajas, näpus mingid paberid ja väikesed kingitused. Siis noppis meid autosse kohalik neidis, kelle inglise keel oli segane, näos keepsmiling, silmad vilavad ja teadmised geograafiast rohkem kui puudulikud."
"Et Eestist midagi ei teata on tavaline, aga et Euroopa nimetamine väliselt viisaka inimese pobisema võtab, on minu jaoks uus kogemus.
Sõit käis ühe hotelli ja villa juurest teise juurde, seejärel randa kus valged kered valgetel patjadel rullisid ning lõpuks olime sunnitud mööda mullivannidega näidismagamistube käima ja kaasa kiitma, kui maru neil siin kõik on.
Esiti me ei mõistnud, et tahetakse midagi müüa aga kui sai selgeks, et ilma puhkuseosakut ostmata meid minema ei lasta, muutus ekskursioon tüütavaks."
"Lisaks ei meeldinud müügitšikile, et me omavahel eesti keelt kõneleme. See näis teda lausa pahandavat. Lõhverdasime ja ajasime talle pada vastu. Sellepeale hakkas ta hindadest rääkima.
Meie pakkusime, et tulgu nüüd tema meie laeva vaatama. “Are you, guys, not taking me seriously?”(Kas te ei võta mu juttu tõsiselt?) Solvunult jätkates: “Kuidas te siia sattusite, mis hotellis te peatute?” Kuulnud, kes me oleme ja kus elame, sokutas ta meid ühe neegri bussi ja tõmbas ise uttu, nagu öeldakse."
"Imelik, alles hiljaaegu karjatasid valged inimesed siin kandis musti. Nüüd on vastupidi – mustad karjatavad valgeid. Kui on söögi aeg – söödetakse, kui on lüpsiaeg – lüpstakse. Ja katsu sa ainult jalaga ämber pikali lüüa, kohe ollakse vihased ja solvunud.
Valget lüpsilehma nimetatakse siin, nagu nt. Türgiski, myfriend’iks."
"15.jaanuar. Tegime rendiautoga väljasõidu asundusse nimega Santiago. Veel paar sellist linna ja ma ei viitsi enam paadi pealt kaile astuda. Myfriend’id tiirutasid meil ees ja taga, käisid kõvasti peale ja lõpuks saidki oma osa. Peab vist kuidagiviisi natuke hispaania keelt ära õppima.
Mida nad kogu aeg patravad, millest on nii palju rääkida? Ja veel nii eksalteeritult… Siin peab mingi konks olema!"
Hea lugeja, kas sind on välismaal peetud valgeks lüpsilehmaks? Kuidas sellistest situatsioonidest parimal viisil pääseda?
Kirjuta oma arvamus kommentaariumisse. Pikemaid lugusid ootame meiliaadressil rahvahaal@delfi.ee. Kui registreerid end rahvaajakirjanikuks, võid eriti hea loo või foto eest saada ka tunnustatud ning võita preemia! Kasutada võib ka lehe vasakul servas olevat Rahva Hääle vormi.
