"Oma kaasajas seisnes Ruja tähtsus selles, et ta oli üks esimesi eesti progeroki ehk art rocki ansambleid. Ühtlasi oli Ruja üks esimesi bände, kes keskendus eestikeelsele originaalloomingule," selgitas Jaanson.

Ta lisas, et eesti väärtluule kasutamine ja sedakaudu eestimeelsus seob Rujat ka poliitikaga. "1970. aastail oli Ruja üks rokkmuusikalisi sümboleid intellektuaalide ja õppiva noorsoo hulgas levinud nii-öelda mõõdukale vastupanule Nõukogude Liidu ideoloogia suhtes."

Jaansoni sõnul on Rujal rokisangari kuvand ka tänapäeval, kuid seda on mõnel määral aidanud lahjendada 1980. aastate Ruja popilik muusika ja bändi Nõukogude Liidu nõudlusega haakuva venekeelse perioodi mõju samal kümnendil.

Ruja fenomen rokipubliku seisukohast saab Jaansoni meelest vastuse eelöeldust. "Laiema publiku jaoks suurendavad Ruja mõju ka tema suhteliselt pikaaegne tegevus, kokku 17 aastat. Lisaks veel repertuaariskaala keerulistest rokk-kompositsioonidest kuni naiivsete poplaulukesteni. Seepärast leiavad Ruja loomingust enda jaoks midagi erineva muusikalise maitsega inimesed."

"Kuid – jättes kõrvale teoreetilised arutlused – Rujal on mitu head lugu ja see on ikkagi kõige tähtsam," leidis Jaanson.

Osta pilet 20. augustil toimuvale suurejoonelisele Ruja taasühinemiskontserdile "Eesti muld ja Eesti süda" SIIT!