Lauljaid, kellega te 50 aasta jooksul olete oma loometeel koostööd teinud, on kindlasti palju. Kellega neist olete kõige enam ja pikaajalisemalt seotud?

Kõige kauem oleme koos esinenud kindlasti Maarjaga, ligi paarkümmend aastat! Esimene kokkupuude oli veel eelmisel sajandil, kui ta laulis mu “Raagus sõnad” oma plaadile. Ta tegi seda oma onu Peeter Ilusa soovitusel, kelle luuletuse peale see laul on loodud. Edasi esitas ta suurepäraselt “Nii vaikseks kõik on jäänud” - kontserdil “Rujaleidja” (2001), kus kõlasid Ruja laulud sümfooniaorkestri saatel.

Kohe peale seda tehtigi meile esimesed ettepanekud kahekesi esineda. Ja nii on see jätkunud. Minu suureks rõõmuks kutsutakse meid siiani üritustele esinema ja meie repertuaar minu lugudest üha laieneb! Meie senist koostööd kroonib heliplaat “Läbi jäätund klaasi” (2006), millel kõlavad 13 laulu koos suure sümfooniaorkestriga.

Kuidas iseloomustate Maarjat artistina? On teil ju olnud võimalus näha tema arengut noorest tütarlapsest parimas loomeeas lauljani?

Olen siiralt õnnelik, et olen sattunud kokku niivõrd hea koostööpartneriga! Lauljana on Maarja väga võimas ja samas tundlik. Ta on suurepärane muusik: väga andekas, töökas ja alati super-vormis. Ta on üliprofessionaalne ja eksimatu! Ta suudab endas ühendada kaks vastuolulist poolust, mis pole lauljate puhul just tavaline: need on emotsionaalne kõrgepinge ja samal ajal mõistusega olukorra jälgimine, tähelepanuga kohal viibimine. Kui palun tal mõnikord midagi muuta või teisiti teha, siis suudab ta selle kohe ka mälus fikseerida ja see on tal lauldes edaspidi alati meeles.

Maarjaga koos esinemine on alati suur rõõm! Tunnetame teineteist laval uskumatult hästi! Esitame kõiki laule alati pisut erinevalt, neid nagu uuesti luues: olgu see siis mäng tempo või rütmiga, või mingid muud muusikalised nüansid. Minu klaverisaade on loomulikult alati erinev - pisut improvisatsiooniline, aga ka Maarja leiab alati mõne uue täienduse või arenduse. Nii oleme aastate jooksul suutnud laval üksteisele alati ka põnevust pakkuda.

Viimastel aastatel on tihenenud teie koostöö Otiga. Mis selleni viis ja kuhu plaanite jõuda?

Otiga oleme varemgi kahekesi koos üles astunud, esimest korda juba vahetult peale ta Superstaari-saate võitu. Neist suurejoonelisem oli kahtlemata laulu “Eesti muld ja eesti süda” esitamine 20. augustil 2013 Tartu lauluväljakul, öölaulupeol “Järjepidevus”. Eelmisel aastal esietendunud ooperisse “Nurjatu saar” kutsusin Oti mängima esimest armastajat, nagu selles žanris öeldakse. Sellesse rolli oli Ott minu meelest ainuloomulik valik. Põhjusteks eeskätt muidugi tema hääl ning emotsionaalne mitmekülgsus, aga ka varasem näitlejakogemus. Ka eelmise suve Ruja-laulude kontserdil Lauluväljakul esitas Ott väga võimsalt mitu laulu.

Sellest, et koos plaati teha, olime rääkinud juba mõnda aega. Sel kevadel ja suvel sai see plaan lõpuks teoks. Plaadi materjal koosneb põhiliselt minu lugudest, mis Otile sobisid või teda kõnetasid. Kuigi tegemist on minu vanemate lauludega, on need salvestatud uues kuues ja moodsas seades. Plaat peaks lähiajal saama kokku-miksitud ja lõplikult valmis.

Oti puhul hindan tema esinemise dramaatilisust, pingelisust, samas oskust olla hell ja mõtlik. Tema hääleulatus on muljet avaldav! Seega on Ott parim valik taaselustama ja esitama minu laule, mis sobivad just meeshäälele.

--

Kontserdi korraldab Ekspress Meedia.

Pileteid kontserdile saab osta SIIT!