Muide, kes Delfit loeb, avastab, et reiskirjad on ka sinna ilmuma hakanud. Nimelt otsustas peatoimetaja neid avaldama hakata.
Aga ikka syndmustest jarjekorras. Maalilisest Copagabanast lahkudes votsime sisse esimese annuse kohustuslikku malaariamyrki, mis malaariatekitajast alglooma ja meie mootmete suure erinevuse tottu tapab loodetavasti neid rohkem kui meid. Onneks selgus, et me kumbki ei kuulu nende ca 30% inimestel hulka, kellel sellega (Lariam on nimi) korvalnahud ilmnevad (tuttavad on oksendanud ja oudusunenagusid nainud).
Bussisoit (siin muidu ikka kuidagi ei saa) Copagabanast Boliivia pealinna La Paz i kulges sujuvalt eelkoige oma lyhiduse tottu (3,5 tundi ainult koigi nende nighthbusside korval). Linn tundus ise meeldiv — kuna asub magede vahel paistab ykskoik millist teed mooda linna saabudes koik peopesa peal; enamus aarelinna tanavatest suunduvad 30 kraadise langusega kesklinna poole kus paistis isegi vaike kobar korghooneid. Kahjuks polnud seekord aega pikemalt tutvuda — teeme seda tagasi minnes ehk umbes nadala parast.
Edasi laks juba ponevamaks. Ida-aarelinnast ostsime pileti Coroikosse viivale mikrobussile (nagu Toyota Hiace umbes). Lahkudes linnast jai millegiparast meelde bussifirma esindaja viisakas “head teed” soovimine ja kaastundlik pilk… Miks seda saime umbes poole tunni parast teada. Aga koigest jarjekorras. Esimene osa teest oli tavaline magitee — asfalt, jarsud kurvid jne aga kompensatsiooniks ka teepiirded, tee laius korralik, ohumargid jms. Aiuke asi mis imelik tundus, olid keset teed poonavad koerad, kes auto lahenedes laisalt yles tousid ja eest ara laksid — kohalike arvates on need muide reinkarneerunud maevaimud, kellele veoautojuhid aknast annetusi (syya) annavad — seeparast nad seal ootavadki. Aga miks annetatakse? Miks just seal? Sest sealt algab THE MOST DANGEROUS ROAD IN THE WORLD. Nii on kirjas Lonely Planetis ja nii on otsustanud ka mingi maailmaorganisatsioon (nime ei maleta), kes uue (vahem ohtliku) tee ehitamiseks juba ca 100 mio USD Boliiviale on organiseerinud.
Muidugi me tegelikult teadsime seda koik juba enne aga… et yks tee ikka nii hull voib olla…. Ondsa NL aegu kihutanud Gruusia bussid ja Krimmi poolsaare Sotshi trollid on selle korval nali. Samasugune nali on Itaalia magiteed ja Norra Fjordid. Vorrelge ise. Tee laius ca 3 meetrit, kruus (ilma katteta), kuristikupoolset piiret pole, liiklusmarke pole (neid pole ka kuhugi kinnitada — kuristikupoolsed on alla varisenud, vastaspoole pystseinast kraabiks suured autod nad niikuinii maha), soidetakse nii, et allalaskuja hoiab kuristiku poole (ehk justkui valele poole), sest nii on juhil parem aknast oma esiratta teel olemises veenduda (meie juhil onnestus paaril korral ilma “varuta” kurvist labi veereda- ratas oligi tapselt serval). Juhi yhe eksimuse korral oleks vabalangemine olnud ligi kilomeeter mones kohas…Oma onnetuseks istusin veel vasakul pool akna all, kust sain kyll alguses paar head pilti. Alguses oligi huvitav. Aga ka koige vingemat Ameerika raudteed keegi ilmselt 10 korda jarjest vabatahtlikult ei labi. Nii kadus meilgi tuju oige varsti. Bussijuht muidugi vilund mees, kihutas (minu arvates), sirgetel (mis koik ikka langesid 30 kraadiga) vottis hoogu jms. Kui moni suur veoauto voi buss juhtus vastu tulema, siis tagurdas yks (mingeid reegleid ma selles kyll ei tuvastanud) esimese laiema kohani. Kuidas kaks veoautot yksteisest mooda paasevad ei kujutagi ette — ei juhtunud ka kordagi pealt nagema. Aeg ajalt moodusime varisenud teeosadest (kus yks osa teest oli kuristikku kadunud), moned niisama ilmastiku mojul, moned koos autodega. Satistikast: iga nadala -paari jooksul soidab yhest kurvist mingil pohjusel otse 1 buss, arvutuste jargi keskmiselt iga 80nes kuni.100s buss…Meie vist aga lotovoitjad ei ole. Tagantjarele ma toesti ei tea, kas seda veel kord ette votaks (igal juhul mitte La Pazist allapoole - nii et peaks kogu aeg kuristiku pool rippuma). Teepervele paigutatud kymned ristid meid tagasi ei kutsu.
Tahes tahtmata hakkasin motisklema erinevate voimalike riskide yle. Esiteks avastasin ennast mottes bussijuhi isikliku elu yle- kas tal on kodus ikka koik korras, naine hea ja lapsed terved? Kas teda koju oodatakse yldse? Voi on ta omadega ummikus ja tahab saada yle riigi kuulsaks nagu too, kes selle aasta aprillis koos 111 reisjaga kuristikku porutas (suremus 100%)? Kui pikalt tagasivaatepeeglist uuritud eluroomus nagu mind mingil maaral rahustada suutis arutlesin endamisi toenaosuse yle, et mingi teeosa just meiega “ara vajub” (need maed on siin vaga vajuvast materjalist - kruusataolisest), sama teed kasutavad ju meist kuni paarkymment korda raskemad veokid? Vahepeal moodusime, oigemini soitsime labi, kosest, mis tee sygavaks ja yhtlaselt kuristikku voolavaks mudaks oli muutnud. Ka siin yllatas bussijuht oma meelekindlusega muda sees asuva kindla ja rattaid pidava pinnase suhtes. See rodeo kestis 3 tundi. Minust igatahes jai bussi malestuseks eesoleva istme seljatoesse 10 ilusat tugevasti sissepressitud sormejalge. Ja kui te kuskil septembri lopupoole Tallinas peaks yht Delfi kleepsudega punast Volvot yliaeglase ja ettevaatliku soidu tottu koigile jalgu jaamas nagema, arge pahandage, vaid tervitage mind.
Aga kohale joudsime. Coroicosse. Ja selgus, et seekord viis porgutee paradiisi. Need vaated 1750 m korgusel asuvast kylast alla rohelusse uppuvasse orgu ei unune ilmselt veel kaua.
Jargmisel hommikul votsime jarjekordse oobussi (19 tundi loksumist), et jouda oma sihtkohta Rurrenabaque kylla , mis asub juba Amazonases. Kuna see soit toimus oosel, siis me lihtsalt ei nainud midagi mida kirjeldada…
Homme hommikul algab 5 paevane dzungli-pampa trek, kuhu sattusime kokku kahe austraalase, yhe canadalse ja yhe israelasega ja seal juba kindlasti internetti pole…
Delfi Ville ja Ylle
Rubriik Opetlik: Hoiatused, et taimetoiduga (mida me meelsasti eelistame) on siinkandis kehvasti osutusid taielikult valeks. Juba vanades menyydes oli ilmselt kohalikule eriparale (soe kliima, hasti arenenud pollumajandus) piisavalt mitte liha. Lisaks on juba aastakymneid siin kainud turistid millegiparast kergemat toitu eelistanud ja sellest kohalikele jaanud mulje, et turist=taimetoitlane. Igatahes on pooltel soogikohtatel eraldi silt - Vegetarian Food voi midagi sellist.
P.S. Unustasime varem nimetada kohalikku raha — need on Boliivlased (bolivianos kohalikus keeles), kurss 2 korda kehvem kui Peruu Sol il, ehk 1 Boliivlane on ca 2,5 Eesti Krooni. Kuigi Boliivia on paberite jargi Peruust oluliselt mahajaanum ja vaesem riik, pole erilisi hinnavahesid margata. Ka rahvas on siin vaga Peruukatele sarnane. Ylle kyll markas, et siin on inimesed pisut (veel) rapakamad kui Peruus, aga naod ja rahvariided (mida ka siin eriti naised palju kannavad) on sarnased — yhed endised Inkad koik.
