Rootslased rikkusid Eesti võimaluse? Imre Sooäär: produtsendid keerasid vindi täiesti üle ja ajasid Jüri pingesse
“Ei maksa kõiki asju üritada paremaks teha, kui nad on juba head. Arvan, et Jüri tegi Eesti Laulu finaalis vapustava etteaste. Seal olid kõik asjad paigas — tema esinemine, valgus, kaamera, atmosfäär, show — kõik toimis ühe tervikuna ja andis väga võimsa mulje," sõnas Sooäär.
"Selle laulu heaks töötas ideaalselt Ove Mustingu režii koos selle salapärase valgusega, mis sinna juurde käis. Paraku oli eile õhtuks sellest väga vähe alles jäänud. Rootslased ei saanud meie laulu mõttest aru ja keerasid vindi täiesti üle. Millegipärast olid produtsendid laulu hoopis teistmoodi mõistnud ning vastavalt sellele ka valguse, lava ja režii teinud," lisas Sooäär ja tundis, et vanamoodsa retrona esitatud lavapilt ei läinud laulu mõttega kokku. "See tekitas Jüris kindlasti pinget, ta ei olnud enam vaba ja kaotas väga palju sellest võlust, mille pärast ta Eestis võitis,” analüüsis Sooäär etteastet.
Eurovision pole enam ammu juba lauluvõistlus
“Kui panna kõrvuti eilne Eurovisioni poolfinaal ja Eesti Laulu lõppvoor Saku Suurhallis, siis on ilmselgelt näha, kui palju on see number tervikuna kaotanud. Tahan just öelda number, sest Eurovision ei ole enam ammu lauluvõistlus," selgitas helilooja ja tõdeb, et enam ammu ei võistle omavahel laulud vaid etteaste vaatemängulisus.
10-15 aastat tagasi võistlesid Sooääre sõnul tõesti vaid laulud. "Kõigil oli samasugune orkester, dirigent seisis ees ja pilt oli suhteliselt staatiline ehk toona oligi ainult laul ja laulja sai väga palju võistlust mõjutada. Nüüd on aga mängus kõik muud aspektid, mis hakkavad niivõrd palju rolli mängima ja kui nendes osades keeratakse vint üle, siis jääb see tervik ära," tunnistas mees pettumust. "See shownumber, mida me eile nägime, ei ole võrreldav sellega, mida me nägime Saku Suurhallis, kus nii esitus ja kõik sinna juurdekäiv oli fantastiline,” lisas ta.
Kuhu jäid draama, salapära ja seksapiil?
Palju elevust tekitanud mustkunstitrikk Imret ei häirinud, kuid mehe meelest see väga palju juurde ka ei andnud: “See väike nüanss sellest laulust midagi ära ei võtnud, aga kindlasti lisas mustkunsti tegemine Jürile liigselt pinget. Selle asemel, et teha seda, mida ta sinna tegelikult tegema läks, pidi ta kontsentreeruma hoopis muule asjale. Ta pidi jälgima, et trikk hästi välja tuleks ja seetõttu ei suutnud ta edastada siirast emotsiooni ning mõelda oma laulu peale." Seetõttu loebki Sooäär triki sissetoomist pigem miinuseks ja liialt suureks riskiks, kuigi vimpka sobis tema sõnul lavakujundusega hästi.
"Mis mind tõsiselt häiris, oli igasugune draama puudumine. Kui sinna juba mindi James Bondi vihje, selle salapära, öö ja seksapiiliga välja, siis sellest ei jäänud küll mitte midagi järele. Lava oli totaalselt ülevalgustatud ja seda filmilikku draamat, mida oli toodud Saku Suurhalli, polnud Globe’i laval üldse," laitis Sooäär ja lisas, et esimesel kahekümnel sekundil ei toimunud Globe'i laval praktiliselt mitte midagi, staatiline vaatepilt Jürist ei arenenud kuhugi.
"See oli vist rekord, sest nii pikka ühte kaadrit ei olnud üheski teises numbris, inimestel hakkas lihtsalt igav," kritiseeris mees loo visuaalse ülesehituse igavust, puudu jäi dramaatilisusest ja intiimsusest. "Suurhallis tuli välja tema emotsioon ja sisemine draama, mida Eurovisionil enam polnud. Loomulikult oli Jüri rohkem närvis kaarditriki ja liigutuste pärast, mida tal teha kästi. Kui ta oleks loomulikult teinud seda, mida tehti Saku Suurhalli laval, oleks number suurepärane olnud. Kahjuks keerati vint üle ning püüti talle peale suruda kunstlikke liigutusi."
Imre Sooääre meelest ei olnud Jüri liikumises miskit loomulikku, tunda oli mitme inimese ülekäimist tema esitusest. "Loomulikult, kui inimene peab hakkama käske täitma, siis läheb tema isikupära kaduma ja koos sellega ka ehedus," jäi Sooäär endale kindlaks, rõhudes sellele, et tulevikus tasuks mõelda just loomulikkuse säilitamisele.
"Mina ei süüdistaks kindlasti Jürit. Ta andis oma väga väikese kogemuse juures endast parima, aga kui sind istutatakse kellegi arust veelgi uhkematesse ülikondadesse ja pannakse teatud moodi kätt liigutama, sest nii on parem — no kuulge! Midagi peaks lauljale endale ka jääma, et ta ennast väljendab ja oma siirast emotsiooni edasi anda, sest tegelikult see võidabki," laskus Sooäär Jüri lavanumbri detailidesse.
Venemaale suudab konkurentsi pakkuda vaid Prantsusmaa
Suurfavoriidiks peab Sooäär sel aastal Venemaa esitust ning konkurentsi Sergei Lazarevile keegi eriti pakkuda ei suutvat. “Ainult ehk Prantsusmaa, kes võibki tegelikult lüüa just sellega, et neil on väga maheda olekuga ja siiras esitaja. Seal ei ole mingit tsirkust ja mänge, ei ole mingit show’d — ta on lihtsalt tema ise ja kui ta selle suudab välja mängida, siis ongi tegelikult kontrast Venemaaga, mis ongi filigraanselt välja töötatud vaatemäng," kirjeldas Sooäär ning usub, et Amir võib lüüa ehedusega. Ka laul ise on mehe sõnul hea, lihtne ja lööv.
Venemaa lugu peab Sooäär lausa klišeeks, ent panus lavastusse on faktor, mis pala päästab.
"Lihtsus võib lüüa ja kui Prantsusmaa võidaks, näitaks see seda, et mõni riik on pannud show’sse sadu tuhandeid, aga hoolimata atribuutikast on inimlik pool see, mis võib vaatajatele südamesse minna," lisas ta.
"Seda külge oli eilses Jüri esinemises jube vähe, sest ta oli üles ehitatud igasuguste käskude, keeldude ja lisaelementidega. Režissööri ja valguse töö oli eilse õhtuse numbri juures kõige nõrgem. Ove Musting võiks küll tervet Eurovisionit teha, sest Eesti Laulul oli väikse eelarve juures tehtud kõikide finalistide puhul fantastiline tulemus,” annab Imre tänavusele võistlusele hinnangu.
Vähem välismaised nõuandeid ja rohkem eneseusku
Ent lõpuks loodab Sooäär, et tänavusest eurokogemusest on meil siiski miskit õppida. Kasuks tuleks mõistmine, mida muuta, et Eesti võit oleks võimalik ja kas Eurovisonil käidakse Eesti publiku või maailma jaoks. "Kasvõi rahvusvahelise žürii sissetoomine oleks üks tugev element, mis aitaks seda näha teiste riikide silme läbi. Me ise ei saa nii kui nii hindeid anda, niiet mis mõttega on Eesti lõppvoorus on eestlastest koosnev žürii," tõstatas mees küsimuse.
"Eurovision ei kao meie jaoks igatahes kuskile, sest Saku Suurhall on juba broneeritud ja piletimüük käib. Õpime sellest kogemusest ja oleme järgmine kord nutikamad — kuulame võib-olla vähem välismaised nõuandeid ja usume iseendasse,” ütles Sooäär lõpetuseks.
