Kindlasti on Eurovision kihlveokontorite jaoks maailma kõige populaarsem spordiväline sündmus, millele tehakse rohkelt ennustusi ja panuseid. Sellel puhul osalevad kihlvedudes isegi need, kellele spordiennustuste tegemine ei meeldi või huvi ei paku. Triobetil on kliente, kes ennustavad ainult 1-2 korda aastas: Eesti Laulu ja Eurovisioni ajal. Sellised sündmused panevad kihlveokontorites liikuma suured rahad ja Eurovisiooni käigus tekkivat käivet võib võrrelda näiteks ühe jalgpalli meistrite liiga play-off kohtumise omaga.

Eurovisioni koefitsientide kujunemisele eelneb korralik eeltöö, mis algab kõikide laulude läbikuulamisest ja esituste vaatamisest. Ekspert suudab juba esimese mulje põhjal päris täpselt paika panna, kas nimetatud lugu võib jõuda esikümnesse. Enamasti eristuvad 2-3 lugu koheselt massist, näiteks sel aastal võib sellistena välja tuua Prantsusmaa ja Venemaa. Pingerea kujunemist mõjutab Eurovisiooni ajalugu – millised riigid, laulud ja esitajad on varem võitnud. Selle info põhjal kujuneb välja teatav muster, millest lähtudes saab kujundada hinnanguid ja teha panuseid. Kindlasti on oma osa võistlustulemuste kujunemisel ka poliitikal ja sellel, kas lool on olemas nn x-faktor, miks ta peaks kõigile meeldima.

Võitja selgub reeglina kohe

Eurovisiooni ennustamise strateegiad on erinevaid, kuid ajalugu ja statistika näitavad, et enamasti on laul, millele kihlveokontorites võitu ennustatakse, lõplikes tulemustes vähemalt esikolmikus ja enamikel juhtudel ka võidab. Viimastel aastatel on kihlveokontorid pakkunud üle 50-protsendilist võidutõenäosust artistile ja laulule, mis on Eurovisiooni ka võitnud: Alexander Rybak (2009), Lena (2010), Loreen (2012), Emilie De Forest (2013).

Tihtipeale on võistluse suurimad favoriidid teada juba enne seda, kui kõik riigid on oma laulu välja valinud. Tõelised Eurovisioni fännid elavad kaasa ka teiste riikide riigisisestele konkurssidele ning kui kusagil on juba eelvoorudes võistlemas väga hea laul, mis jäänud kellelegi silma, hakkab info väga kiiresti levima. Võimalik, et fännid üle maailma suudavad seda riiki oma esindusloo valikul ka mingil määral mõjutada. Näitena võib tuua eelmisel aastal võitnud Rootsi laulu "Heroes", millele Triobet ennustas 50-protsendilise tõenäosusega Eurovisioni võitu juba kohe pärast Rootsi eelvooru lõppu. Laulu mängisid mitmed raadiojaamad ning see sai ülemaailmselt populaarseks juba enne Eurovisiooni finaalkontserti.

Viimaste aastate suurima üllatuse ning erinevuse ennustuste ja reaalse tulemuse vahel tõi 2014. aastal Austriat esindanud Conchita võit, kellele alguses ei osanud keegi kõrget kohta ennustada ning arvati, et ta tuleb kümnendaks. Mida lähemale jõudis võistluse finaal, seda kõrgemale ta kõigis edetabelites tõusis. Varajased ennustajad võisid oma raha tagasi saada lausa 25-kordselt. Üllatus oli veelgi suurem 2006. aastal, kui Eurovisioni võitis Soome, keda esindas Lordi – alguses oli koefitsiendiks lausa 50, mis tähendas, et õigesti pakkujad said panustatud raha tagasi 50-kordselt.

Kuidas eestlane ennustab?

Vaadates eestlaste hetkel tehtud panuseid, siis kõige populaarsem valik on see, et Eesti pääseb finaali – hetkel koefitsiendiks 1.60 ehk me hindame selle tõenäosuseks ca 58%. Reeglina on ennustajate seas populaarsemateks ennustusteks oma riigi laulude saatuse peale panustamine.

Venemaaa ja Prantsusmaa 2016. aasta Eurovisioni võidule peamised pretendendid. Lisaks on Rootsi ja ka Austraalia valmistanud Eurovisioni võiduks vägagi sobiva laulu. Üllatada võib Bulgaaria laul, mis on selline pop-laul, mis iga kuulamisega hakkab aina rohkem meeldima ja seega on võimalus, et see lugu veel sekkub kõrgete kohtade mängu. Omamoodi x-faktorit leiab ka Armeenia laulus. Eesti lugu on hetkel pingereas 27. kohal ning seega on poolfinaalist edasisaamine küsitav.

Hetkel on panuseid tehtud veel üsna vähe, sest inimestele meeldib ennustama hakata mõned päevad enne poolfinaalide algust. Kui finaalipääsejad on selged, siis algab see õige ja tõsisem ennustamine. Ligi 1/3 panustest tehakse viimase kahe-kolme tunni jooksul enne finaalkontserti. Praeguseks on enim panused tehtud just Venemaa võidu peale, neile järgnevad Prantsusmaa ja Rootsi.

Koefitsiendid muutuvad ajas vastavalt tehtud panustele ning sellega seoses muutub ka edetabel. Vahetult peale Eurovisiooni koefitsientide tegemist oli Rootsi laulu koefitsient 3.00 ning ta oli esikohal, nüüdseks on laul edetabelis langenud ning tema koefitsient on 15. Vastupidise liikumise on läbi teinud Prantsusmaa laul, mille algne võidukoefitsient 15 on nüüdseks muutunud 3.50-ks ning laul on tõusnud edetabelis teiseks.

Triobeti Eurovisioni hetkeline pingerida 5. mai seisuga (sulgudes võidu korral panustatud raha tagasi saamise kordaja):

1. Venemaa (3.10)
2. Prantsusmaa (3.40)
3. Austraalia (9.00)
4. Rootsi (15.00)
5-6. Bulgaaria/ Malta (15.50)
7. Armeenia (18.00)
8. Läti (19.50)
9. Itaalia (21.00)
10. Ukraina (23.00)
11. Serbia (25.00)
12-13. Hispaania/ Tšehhi (29.00)
14-15. Horvaatia/ Holland (30.00)
16. Poola (40.00)
17. Iisrael (45.00)
18. Ungari (55.00)
19-21. Aserbaidžaan/ Island/ Saksamaa (70.00)
22-23. Küpros/ Suurbritannia (80.00)
23-26. Norra/ Austria/ Belgia (90.00)
27-28. Eesti/ Taani (125.00)
29-30. Leedu/ Iirimaa (150.00)
31-40. Kreeka/ Soome/ Sloveenia/ Makedoonia/ Bosnia ja Hertsegoviina/ Albaania/ Moldova/ Montenegro/ Valgevene/ Gruusia (200.00)
41-42. Šveits/ San Marino (250.00)