Hukkunud Hinged on äärmiselt hea nimi ühele doom-metal bändile. Kuidas sellise nime leidsite? Mulle assotsieerub see miskipärast koheselt Black Sabbathiga, on mul õigus?

Nimi sündis 2007. aasta kevadel koos Hingede esimese koosseisuga. Mul oli enne bändi kokkupanekut juba kaks lugu valmis ja selge oli see, et doom, mis doom. Proovitud sai palju erinevaid variante, olemasoleva nime pakkus välja bändi trummar Anton Veeremets trollis sõites ja kuna midagi paremat pähe ei tulnud, siis nii see jäigi. Jah, Black Sabbath on kindlasti üks mõjutaja, aga keda see bänd mõjutanud poleks? Tolle hetke lemmikud olid meil pigem Reverend Bizarre Soomest ja My Dying Bride Inglismaalt, muidugi ka lapsepõlve lemmik Candlemass Rootsist.

Olete jõudnud teise täispika plaadini, mis kannab nime "Puhastustuli". Kui raske on üldse Eestis sellist muusikat teha ja levitada? On see pigem kallis hobi või hakkab siit paistma midagi suuremat teie jaoks?

Teha on lihtne, kui soolikat ja tahtmist on, kuulajaid leida ja levitada aga küllaltki raske. See on Eestis ikka nii niši asi, et kui plaadipresekal juba 100 inimest kohale saad, siis võid endale õlale patsutada ja rahule jääda. Kui seda peaks millegi muu kui armastuse pärast tegema, siis teeksin hoopis midagi muud. Paraku on jah suurema osa hobimuusikute jaoks töölkäimine vajalik selleks, et kallist hobi finantseerida. Aga ma ei kurda, see on minu jaoks odavam kui psühholoogi juures käimine ja naisel jäävad ka närvid alles. Mõlemad albumid oleme andnud välja oma kulu ja kirjadega ja see on minu jaoks parem investeering kui väärtpaberite ostmine. Kordaläinud kontserdi tunnet või mõne inimese head sõna juba rahas ei mõõda, ammugi siis veel oma kätega tehtud plaadi rõõmu.

Te pole kasutanud professionaalset stuudiot, vaid lindistanud viimase plaadi hoopis oma andekate sõprade abiga. Kuidas nägi lindistusprotsess välja ja millest selline valik?

Jah, tõepoolest. Esimene plaat sai tehtud MKDK stuudios Heikki Tikase käe all, aga kuna Hingede uued lood olid esimesest plaadist küllaltki erineva olemusega, tundus meile, et vaja oleks kindlasti muuta kõlapilti. Esimene plaat oli 100% analoog, selline vana, raske ja sahiseva saundiga, seekord otsisime uuemat, agressiivsemat kõlapilti. Proovisime hea sõbra ja tuttava Tauno Napritsoniga ühte demolugu ja kuna ta ise mängib sellist kiiret, uuema laine thrash/deathi, siis tema lähenemine meile meeldis ja otsustasime kogu albumi ette võtta. Taunoga oli väga hea koos töötada, kõik sujus kiiresti ja professionaalselt. Aga eks lõpptulemus ole ikkagi igaühe enda hinnata.

Millistes projektides teie bändi liikmed veel osalevad? Katrinat (Katrina Tammiksalu toim.) oleks justkui ühest televisioonist talendiotsingu saatest näinud?

Katrina võttis jah "Eesti otsib superstaari" saatest osa, aga hetkel ainus nö "kahe tooli peal" istuja on Ville, kes mängib trummi ka Tiger Milkis. Tänu sellele on jällegi head suhted Meelis Meriga, kes meile teise plaadi jaoks "Patukahetsus" intro kirjutas ja meid igati toetab ja innustab. Margo projekt Steel Scream on hetkel puhkusel. Mina ja Janek oleme pühendunud ainult Hingede teenimisele ja ausalt öeldes, ega sellest palju aega üle ei jäägi.

Laulate Eesti keeles, mis tekitab eriliselt ürgse tunde. Kas see on doom metali maailmas tavaline nähtus, et lauldakse emakeeles?

Raske öelda, pigem domineerib ikkagi inglise keel. Hinged on aga üdini mullast võrsunud, et ma teist keelt siin ette ei kujutakski. Olgem ausad, väljakutsena on emakeeles kindlasti palju raskem kirjutada, sest kaasmaalased saavad ju aru. Pealegi on mulle sõnade kvaliteet muusikast veelgi olulisem, pikad lood võimaldavad rääkida lugusid. Mul on tunne, et pigem kardetakse emakeelt, mõeldakse et inglise keelega jõuab maailmas kaugemale ja on arusaadavam. Mina väidan küll vastupidist, globaliseeruvas ja üleküllastunud maailmas kõlab eesti keel paljudele välismaalastele kui midagi väga ilusat ja helisevat, lisab muusikale oma nüansi ja eripära, seda ei oska meie lihtsalt oma mätta otsast hinnata. Ja võtame või Metsatöllu, mis see keskmine amerikaan või prantslane siis mõistab, aga ikka kisub kaasa. Meil on kuradi ilus emakeel, miks mitte seda siis kasutada.

Kus olete siiani esinenud ja millised on Hingede tuleviku plaanid? Rohkem plaate või kontserte?

Meie põhimõte on juba aastaid olnud see, et esineme pigem vähem, aga headel kontsertidel või siis korraldame ise midagi lahedat. Aastas esineme keskeltläbi 5-10 korda. Kõik suuremad üritused on läbi käidud ja ka Soomes kontserdilava oleme maitsnud. Ise ootan väga Tallinn Music Weeki esinemist ja aprillis soojendame selliseid suurnimesid nagu Isole, Esoteric, Procession, see on meile suur au ja väljakutse. Hetkel käib töö juba uue plaadi materjali kallal, vast saame seekord kiiremini kui 3,5 aastaga hakkama.

Olete TMW metal showcase'i esimene artist. Milliste plaanide ja ootustega tulete lavale?

Plaan on mängida poole tunniga ette suurem osa meie teisest albumist "Puhastustuli" nii hästi ja võimsalt kui vähegi võimalik. Ma ei tea, kas just doom on parim peo algataja, aga õnneks on uuel plaadil piisavalt sellist klassikalist Sabbathi kraami, mis võtab pea nõksuma. Kindlasti loodan, et saame endale uusi kuulajaid, kohtume sõpradega ja teiste bändimeestega ja äkki saame ka mõne promootoriga jutule. Aga kõige olulisem on ikkagi see, et muusika tuleb südamest. Rokenroll ja kohtumiseni!