Lauljaist annavad oma panuse elupõline biitlomaan Ivo "Iff" Linna, raju retrorokkar Taavi Peterson ja Dramamama esiliini-mees Mikk Tammepõld. Vaid üheks õhtuks lavale astuva tribüütbändi kitarripartiide eest vastutab vintage-soundi spets Laur Joamets (Dramamama), bassi mängib Argo Toomel (Compromise Blue, Apelsin) ja trummide taga tegutseb ringostarriliku nõtkusega Andres Oja (Kolumbus Kris). Esitusele tulevad hoolega valitud pärlid nii Harrisoni biitlite-aegseist hittidest kui vähemtuntud palu hilisemast loomeperioodist. Etteastete järgselt saab näha 2002. aastal Londonis Royal Albert Hallis Harrisoni mälestuseks toimunud kontserdi "Concert for George" salvestust. Suur biitlomaan Ivo Linna koostab peo tarbeks ka Harrisoni parimate lugude playlisti!

George Harrison jättis endast maha rikkaliku lugude pagasi, tehniliste võtete arsenali ja vaimsuse otsinguist kantud maailmavaate. Tema loomingust ja tõekspidamistest on innustust saanud juba mitu põlvkonda muusikuid, melomaane ja maailmaparandajaid. See mees on tegelikult mõjutanud kogu 20. sajandi (pop)kultuuri nihkeid - nii The Beatlesi ridades kui iseseisvalt. Näiteks paljuski tänu temale tegi moodne läänemaailm tutvust Ida müstitsismiga.

Ivo Linna tunnistab, et George Harrisoni talendi täielik hoomamine nõuab aega ja süvenemist: "Oli aegu, kui mu absoluutseiks lemmikbiitliteks olid loomulikult John Lennon ja Paul McCartney, hiljem, olles Ringo Starri kontserdil käinud, hoopis Ringo... Harrisoni tõeline suurus sai mulle vist lõplikult ilmseks alles siis, kui nägin tema mälestuseks korraldatud kontserdi "Concert For George" salvestust, kus tema loomingut esitasid erinevad staarid elusolevaist biitlitest Eric Claptoni ja Tom Hanksini. Uskumatu, kui häid ja erinevaile tõlgendustele alluvaid lugusid see mees kirjutas! Au talle sellegi eest, et tema huvi India muusika ja religiooni vastu ei jäänud sugugi põgusaks 60ndate trendivirvenduseks nagu vuntsid või laiad püksid, vaid jäi kogu eluks ta maailmavaadet kujundama. See avas talle mitmeid uksi ja näitas, et iga kivi sees võib olla peidus skulptuur."

Fantastilise Liverpooli neliku algusaegadel oli "vaikse biitlina" tuntud George'i panus bändi peamise laulukirjutajate-ihalusobjektide tandemi John Lennoni ja Paul McCartney kõrval marginaalne, ent tema loomemootor sai tõhusa käivituse 1965. aastal, mil ta puutus esimest korda kokku sitariga, sattus vaimustusse India muusikast ja religioonist ning hakkas kogetut integreerima oma laululoomesse ja
elustiili. Harrisoni sulest pärinevad mh sellised surematud palad nagu "Here Comes The Sun", "Taxman", "My Sweet Lord", "While My Guitar Gently Weeps" ja "Something". Viimast on Frank Sinatra nimetanud üheks kõigi aegade kauneimaks lembelauluks.

The Beatlesi lagunemine 1970. aastal kujunes Harrisonile omamoodi uuestisünniks. Tema kriitikute ülistatud esikalbumile "All Things Must Pass" järgnesid dekaadi vältel veel kolm sooloplaati, 80ndatel asutas ta koos ELO eksliidri Jeff Lynne'iga projekti Cloud Nine ning liitus ka Lynne'i, Tom Petty, Roy Orbisoni ja Bob Dylani supergrupiga The Travelling Wilburys. Biitlite-järgse panuse hulka kuulub kahtlemata ka tema tegevus filmiprodutsendina - debüüdiks selles vallas oli Monty Pythoni kultusfilm "Life of Brian".

Ivo Linna leiab kõrgeltkalibreeritud palasid nii Harrisoni "vaiksest perioodist" kui post-biitlid ajajärgust: "The Beatlesi "Sgt Pepperi" (Sgt Pepper's Lonely Hearts' Club Band, 1967) albumilt pärinev india mõjutustega "Within You, Without You" on täiesti epohhiloov pala, samuti "Taxman" (1966) ja Von Krahlis esitame koos Mikk Tammepõlluga kindlasti ka üht tema kuulsaimat hitti "Something" (1969). Tegelikult kirjutas ta väga häid lugusid ka üsna biitlite kuulsuse algusaegadel. Plaanin Von Krahlis laulda ka tema ehk pisut unustusse vajunud varasemaid pärleid nagu "I Need You" (1965) ja "Think For Yourself" (1965). Samuti meeldivad mulle väga tema Travelling Wilburys koosseisus valminud hitid "You Took My Breath Away" ja (biitlitele viitav) "When We Were Fab". Ivo Linna lubab spetsiaalselt peo tarbeks koostada ka playlisti südamelähedasemaist Harrisoni lugudest.

George Harrison suri kõrivähist tingitud komplikatsioonide tagajärjel 29. novembril 2001. aastal. Mehele, kes elas ühe eluga rohkem kui paljud meist mitmete jooksul, on eluloofilmiga "Living In The Material World" avaldanud austust ka tunnustatud režissöör Martin Scorcese.