Avaldame siinkohal Mitti pöördumise täismahus:

„Täna ilmunud lugude kaskaad Team Estonia kohta on eksitav ning Eesti tippspordi süsteemi analüüsiv intervjuu Jaan Martinsoniga oleks sisulisema arutluse huvides võinud olla näost näkku, mitte küsimuste laviinina telefoni teel. Täiendan lugu infoga, mis avab paremini Team Estonia tausta.

Team Estonias on tänase seisuga 241 olümpiaala sportlast. Nendest 3 A-kategooria, 24 B-kategooria, 62 C-kategooria ning 152 noorsportlast. Seoses üsna suure sportlaste arvuga tuleb aru saada, et Eesti riiklik tellimus tippspordile on teistsugune kui näiteks Norras, hõlmates ka spordialaliitude ja järelkasvu toetamist. Muidugi on lõppeesmärk võita tiitlivõistlustelt medaleid, aga kuna Kultuuriministeerium on tippspordi arendamise suunanud Team Estoniale, on oluline ka laiem ja pikemaajalisem vaade.

Kuna artiklis on võrdluseks toodud suuresti Norra, juhin tähelepanu mõnele olulisele aspektile. Esiteks suunab Norra sporti igal aastal ca 400 miljonit dollarit hasartmängumaksust tulenevat raha, mis on võrreldes meie summadega üüratu ning millest toetatakse ka näiteks treenerite kasvatamist ja spordibaaside ehitamist, aga millest saavad suuresti osa ka spordialaliidud. Lisaks on Norras oluliselt võimekamad ka kohalikud omavalitsused, kes samuti sporti panustavad. Võrdluseks, Kultuuriministeeriumi kaudu toetab Eesti riik sporti ca 42 miljoni euroga aastas, mille hulgas on ka toetused Team Estoniale ning spordialaliitudele, aga ka erinevad investeeringud, treenerite tööjõukulude toetus (ligi 12 mln), Paralümpia ja Eriolümpia toetused, kogu liikumisharrastuse edendamiseks mõeldud raha, spordimediitsini ja antidopingu edendamise raha ning samuti veel Tehvandi ja Kääriku toetused kuni ujumise algõpetuse koordineerimise rahastuseni välja.

Teiseks on Olympiatoppeni ehk Norra tippspordikeskuse eelarve 17,5 mln eurot aastas, Team Estonia eelarve natuke alla 8 mln euro. Siinkohal tuleb lisada, et kui Norras tegeleb Olympiatoppen ainult püramiidi tipus olevate sportlastega, siis Team Estonia arendab tippsporti tervikuna, toetades ka spordialaliitude tegevust. Ainuüksi sportlike võistkonnaalade toetuseks läheb Team Estonia eelarvest ca 2 mln eurot, enamuses korv- ja võrkpallile, mis aga annab meie väikese riigi ühiskonnale kindlasti palju tagasi. Norras teeb selle baastaseme töö ära 400 mln dollarit sporti suunatavat raha. Ehk siis lähenemine ja vahendid on tegelikkuses väga erinevad.

Kolmandaks ei ole vähetähtis ka 4 korda suurem rahvaarv (5.5 mln elanikku) ning 2.5 korda suurem SKT elaniku kohta, mis loob pikemalt kirjeldamata paremad võimalused spordi arendamiseks. Team Estonia arendamisel peame arvesse võtma ka spordialaliitude võimekust, toetama erinevate koondiste tiitlivõistlustele saatmist, toetama järelkasvu jne. Kui me seda ei teeks, ei oleks meil varsti üldse sportlasi, keda toetada.

Mis puudutab Team Estonia kaudu tippsportlaste toetamist, siis julgen arvata, et väheste sportlaste tulemuste saavutamine on jäänud raha taha. Enne 2021. aasta Tokyo ning 2022. aasta Pekingi olümpiamänge toetasime täiendavalt paljude olümpialaste ettevalmistust. Viimase 2 aasta jooksul oleme tõstnud Team Estonia individuaalseid toetusi. Lisaks individuaalsetele toetustele oleme jaganud Team Estoniast täiendavaid toetusi tiitlivõistlusteks ettevalmistuse jaoks. Vehklejaid oleme viimase 3 aasta jooksul toetanud kokku peaaegu 1 miljoni euroga, Kelly Sildaru toetus on parimal ajal olnud üle 7 000 euro kuus. Pigem ütleks, et me ei ole nii rikas riik, et toetada selliselt enda tippsportlasi ka perioodil, mil protokoll seda ei võimalda.

Paraku ei ole kõik nii must-valge ja võrrelda Eestit riikidega, kus sporti suunatakse maast madalast sadu miljoneid rohkem, ei ole asjakohane. On selge, et Team Estonia vajab lisaressurssi, et järgmiseid samme teha, aga seni muudame olemasoleva kasutamise efektiivsemaks.“