Lükka ümber või kinnita müüti, et su toidulaud on olnud sinu isa valvsa pilgu all.

Kindlasti mitte. Kui ma elasin isaga koos ja ta tegi endale õhtusööki, sõin muidugi sama toitu. Väike laps sõltub siiski vanematest ja sellest, mida nemad söövad. Lapsena sõin mida tahtsin, samamoodi nagu kõik lapsed. Viimastel aastatel, kui olen jõusaalis käinud ja valmistunud oma esimesteks võistlusteks, on tervislikul toitumisel olnud väga oluline roll. Palju olen ise juurde lugenud ja uurinud ning läbi kogemuste ka erinevatele järeldustele jõudnud, mida mu keha talub ja mida mitte. Jälgin oma toitumist igapäevaselt, kuid ega minagi teen järeleandmisi, naudin head ja paremat. Toimib see, kui ei lähe äärmusest äärmusesse ja kõik on tasakaalus.

Mis siht sul silme ees on?

Olen jõusaalis käinud järjepidevalt juba kolm aastat, et valmistuda oma esimesteks võistlusteks bikiinifitnessis. Laval saab mind näha 2019. aasta kevadel. Hiljem, kui lavakogemus juba käes on, näen, mida saaks paremini teha ning kuhupoole edasi pürgida.

Kui palju isa sulle treeningu- ja toitumisnõu annab?

Ta toetab mind hästi palju. Kui mul on küsimusi, pöördun kohe tema poole. Treener peakski olema see inimene, kes on su sõber ja psühholoog. Isa on mul kõik ühes. Umbes iga kolme kuu tagant teeme uue trennikava ja seame eesmärgid paika — isiklikud rekordid, jõuharjutused või vastupidi, kaalu langetamine, et rasvaprotsenti madalamaks saada.

Mul ei ole täpset toitumiskava, et niipalju tuleb süüa kodujuustu, niipalju salatit. Ma ise jälgin oma toitumist jooksvalt. Kuna olen ühe n-ö eeldieedi kevadel teinud, tean enam-vähem, mida mu keha vastu võtab ja mida mitte. Meediast leian samuti erinevaid retsepte ja nippe, kuidas toimida.

Kuidas reageerib treener Ott Kiivikas, kui kolmanda kuu lõpuks on eesmärgid muutunud?

Kui me alles alustasime jõusaalitreeningutega, plaanisin minna lavale juba paari aastaga, tänavu kevadel. Et mul oli sel ajal käsil põhikooli lõpetamine ja sisseastumiskatsed erinevatesse gümnaasiumidesse, andsime endale aru, et mitmele olulisele asjale korraga on raske keskenduda. Lihtsalt ei jõudnud, vaimne pinge oli nii suur. Siis võtsin uue sihi: langetada kaalu 5-6 kg, et näha, kuidas keha toimib. Seadsin endale tähtajaks 20. juuni, põhikooli lõpupäeva, et oleks suurem motivatsioon pingutada.

Selleks pidi iga nädal haihtuma umbes pool kilo. Alguses läkski kõik plaanipäraselt, aga kui jõudis kätte kõige pingelisem periood, proovieksamid ja eksamid, jäi kaalunumber seisma. Mul tekkis sellest stress, et ei näinud vajalikke kaalunumbreid. Isa ütles: „Okei, Amani, jätame selle praegu kõrvale. Õppimine on esimene ja trenn on teine.” Ma väga hindan seda, et ta pigem hoiab mind tagasi, mitte ei suru trenni peale. Paljud arvavad, et isa käskis mul hakata jõutrenni tegema, aga nii see kindlasti pole. Mul endal oli huvi ja tahtmine ennast proovile panna ning näha, milleks mu keha võimeline on.

Toitumine on sinu elus tähtsal kohal. Palun kirjelda mulle ühte oma päeva. Sa ei lähe ju ettejuhtuvasse kohvikusse või poodi, kuna pead kogu aeg planeerima, mida sa järgmisel ja ülejärgmisel päeval sööd?

Ma olen selline inimene, kellele meeldib režiimi pidada. Ma tõepoolest teangi, milline mu homne päev välja näeb — millal kooli, millal trenni — ning mida ja millal ma söön. Ainult suved ja koolivaheajad on erandlikud, vaheajal paratamatult magad kauem, oled kauem üleval, viibid kodunt eemal. Kui mul pole parasjagu otsest vajadust kaalu jälgida, olen toidu suhtes vabam ja kasvõi külas olles ei aja ma seal näpuga kaloreid taga, vaid naudin hetke ja söön seda, mida pakutakse.

Koolipäevadel on mul lõunasöök toidukarbiga kaasas. Kodust ma enne välja ei lähe, kui hommikusöök söödud, see on reegel number 1. Ma kasvõi hilinen, aga ma pean hommikul sööma. Kui ma ei jõua lõunasööki kaasa teha ja tuleb minna poodi, olen tihti raskustes, sest valikus on palju fritüüritud toite, lisaks pirukaid ja saiu. Üldiselt lõpetan ma ikkagi salatileti juures ja langetan sealsetest valikutest otsuse.

Mida sa hommikuks sööd?

Putru. Igal hommikul. Ma lausa lähen magama mõttega, et tuleks see hommik juba kiiremini ja saaks hommikuputru süüa. Vahel küll mõtlen, et äkki teeks midagi muud, aga lõppeb see ikka ja alati ühtemoodi. Mulle lihtsalt nii väga maitseb puder.

Kas sinu eakaaslased toetavad sind? Kuivõrd erinevalt sinust nad toituvad?

Mul on nii armas klass ja sõbrad ümberringi, kõik toetavad ja ikka ütlevad: „Amani, kui sa võistlema lähed, tulen kaasa!“ või „Ma teen siis plakatid!” Selline pisike surve on peal.

Omavanuste seas ei tea ma palju neid, kellel oleks toitumisest nii palju teadmisi kui mul, aga on siiski paar sõbrannat, kes on ka fitnessi elustiili harrastajad ja kes on seda teemat samuti lähemalt uurinud. Enamikule õpilastest ei mängi toit suurt rolli, peaasi, et kõht täis ja tuju hea.

Su isa tuli just turule uute salatite sarjaga. Mis sa arvad, kui paljud sinu sõbrad võiksid endale sealt lõunasöögi leida?

Kui salat näeb välja hea, värske ja isuäratav, võib see ka koolinoortele olla vahepala või kergema lõunasöögi eest — inimene sööb ju silmadega. Mulle sobib see salat üheks toidukorraks päevas, eriti võistlusteks valmistumise ajal.

Mis on sinu lemmik magustoit?

Mu ema tehtud juustukook. Kui panen sinna veel maasika toormoosi peale… mmm!

Kas võid enda kohta öelda, et oled maiasmokk?

Eks ma ikka olen. Kui jälgin parasjagu kaalu, ei teki mul eriti isusid, mistõttu libastumisoht on väike. Dieedivälisel perioodil on režiim natuke lõdvem. Aga kui mul on terve nädal hästi läinud, olen soovitud kaalunumbrid ära näinud, siis kord nädalas luban endale midagi teistsugust. Õnneks on turule tulnud palju alternatiive, et vahepeal tekkivat magusaisu leevendada. Näiteks šokolaadi või küpsiste asemel, mis mulle meeldivad, olen tihti võtnud sellise valgubatooni, mis maitseb nagu šokolaad. Valida on ka erinevaid kohupiimatooteid. Nii saan oma magusaisust jagu.