“Mulle tõesti meeldib Eesti disain. Nimesid ega oste ei jõua ma kahjuks välja tuua,” ütleb Halonen, kes vestluse ajal on end sättimas Soome iseseisvuse 101. aastapäeva peoks.

Näiteks kümne aasta eest soetas Tarja Haapsalu turul elulõnga istiku, mis on tänaseks ilmselt juba üsna lopsakasse suurusesse kasvanud. Pärnus puhates väisas ta suvitajale kohaselt kohalikku juuksurit, 2008. aastal õppis Lääne-Virumaal eesti keelt ning 2009. aastal oli Tallinnas laulupeol publiku hulgas. Kuue aasta eest, kui ta riigipeana Eestit viimast korda külastas, kinkis meie toonane president Toomas Hendrik Ilves talle kaks Valli Lember-Bogatkina Tallinna akvarelli.

Alles hiljuti külastas Halonen Soomes eesti mardilaata, mida korraldab seal Soome Tuglase Selts.

“President Halonen on juba mitmeid aastaid ostnud oma jõulukingid Helsingis toimuvalt mardilaadalt ja nii ka seekord,” sõnab laada korraldaja, Soome Tuglase Seltsi juhataja Jaana Vasama.

Mardilaat on põhjanaabrite juures isegi pikema traditsiooniga ettevõtmine kui Eestis. Seal sai see alguse juba 1983. aastal, Tallinnas aga hoo sisse 1997. aastal.

Muide, Tarja on olnud ainus välisriigi juht, kes suutnud eestlastega nende emakeeles suhelda. Oma ametiajal väisas ta Eestit ühtekokku kaheksateistkümnel korral, neist kaheteistkümnel eraviisiliselt.