Kuigi idee poolest on Eesti suurima laulukonkursi Tartusse toomine positiivne, leidub ka palju vingujaid ja virisejaid, kes sellel suurt mõtet ei näe. Kui küsida Tomi käest pärast esimest poolfinaali, kas keegi talle üldse midagi positiivset ka on öelnud, siis hüppab talle esimesena pähe Karmel Killandi nimi. „Tegelikult muusikuna ma tean, et see, mis me teeme, on õige,” põrutab Rahula, kelle näost on näha, et tegelikult polegi tal kiituseid ja ilusaid sõnu tarvis.

„Minu jaoks täitis Tartusse tulek oma eesmärgi juba siis, kui me telebussiga siia spordihoone ette jõudsime,” ütleb ainult mõned unetunnid saanud Rahula reede hommikul rahulikult. „Mul ei ole enam unetuid öid. Need olid juba mõned kuud tagasi ära,” täpsustab ta.