5 kõige sagedasemat kahetsust, mida inimesed surivoodil olles pihivad

Hooldekodus töötanud haiglaõde avaldab peamised kahetsused, mida inimesed surivoodil olles tundsid. Mida oleks võinud teha teisiti?

Kõige tavalisem viisik on siin:

1. "Oleksin pidanud kuulama rohkem iseennast, mitte elama vastavalt teiste inimeste ootustele"

See oli kõige sagedasem kahetsus. Kui inimene mõistab, et ta elu on peaaegu läbi ja ta vaatab tagasi, siis saab ta aru, kui paljud unistused jäid teostamata.

2. "Ma soovin, et ma ei oleks nii palju töötanud"

Seda ütlesid kõik meespatsiendid. Nad jäid ilma oma laste lapsepõlves osalemisest ja partneriga koosolemisest. Ka naised jagasid seda kahetsust, kuid mitte nii sageli, sest enamik eakaid naisi oma nooruses veel tööl ei käinud.

3. "Ma soovin, et ma oleksin julgenud oma tundeid väljendada"

Paljud inimesed hoidsid oma tundeid vaka all, et mitte teistega riidu minna. Seetõttu ei jäänud inimesed endale truuks ja kogusid enda sisse kibestumust, mis tõi kaasa ka erinevaid haiguseid.

4. "Ma soovin, et ma oleksin oma sõpradega ühendust hoidnud"

Elu viib paljud inimesed lahku ja suhted katkevad. Mõeldakse, et helistatakse siis, kui aega on rohkem. Kui see aeg on otsas, siis on juba liiga hilja.

5. "Ma soovin, et ma oleksin olnud õnnelikum"

See avaldus oli üllatavalt sage. Inimesed ei mõistnud kuni päris lõpuni, et õnnelik olemine on valik. Nad olid jäänud kinni oma vanadesse mustritesse ja harjumustesse, ega suutnud oma elu suunata selliselt, et see neile rohkem rahuldust oleks pakkunud.

Allikas: True Activist