Anekdoot

Läheb Vene uusrikas mööda tänavat ja näeb, kuidas üks prükkar kerjab. Midagi nagu jõnksatas südames, astus ligi ja viskas vandile 100 dollarit. Jõudis vaevalt autosse istuda, kui märkab, et üks teine uhke limusiin peatub, välja tuleb Putin ja astub tolle kolli juurde.
"Tere, Tolik, kuhu sa vahepeal kadunud oled? Läheks sööks koos lõunat?"
- "Ei saa, näed, pean tööd tegema. Õhtul ehk."

Vaevalt sõitis Putin ära, tuleb teine masin, välja astub Lukašenka, läheb samuti toda vanti teretama.
"No tere, Tolik, sind pole jupp aega näha olnud. Lähme pärast koos õhtustama?"
- "Ei saa, ma leppisin Putiniga juba kokku. Homme võib-olla."

Uusrikas ajab end masinast välja, läheb tondi juurde tagasi ja pärib:
"Kuule, kuidas sa sihukesi mehi tunned, ise oled tühine prükkar?"
- "Nooh, ma tunnen veel oi-oi missuguseid mehi!"
Uusrikas ütleb:
"Tead, sõidame homme Vatikani. Kui sa näitad, et sa Rooma paavsti ka tunned, ma kingin sulle sellise summa, et su lapselapselapsed ka tööle minema ei pea."
Jõuavad Rooma, lähevad Püha Peetruse platsile, uusrikas jääb rahvasumma, bomž trügib majja. Saab lõdvalt kõigist turvadest ja asjadest mööda ja mõne aja pärast ilmubki paavsti kõrval rõdule. Vaatab rahva sekka, otsib silmadega uusrikast ja näeb, kuidas too ära minestab.

Pärast, kui kokku saavad, küsib uusrikkalt, miks too ära minestas.
"Tead. Hea küll, Putin ja paavst ja kõik...OK. Aga kui hiinlaste delegatsioon platsile tuli, hakkasid nad giidilt küsima, kes see valges rüüs seal Toliku kõrval seisab?"