Anekdoot

Ühel ilusal suvepäeval jalutas preester metsas. Ühtäkki märkas ta tiiki, tiigil kobrulehte ja kobrulehel istumas konnakest kes tundus olevat väga kurb. Nii kurb, et preester polnud kurvemat konna oma elus näinud.
"Kallis konnake", päris preester. "Miks sa oled nii kurb?"
"Miks ma ei peaks olema", vastas konn. "Ma pole ju eluaeg konn olnud. Ühel päeval jalutasin metsas ja äkki seisis mul keset rada ees kuri nõid. "Astu eest kuri nõid", ütlesin talle. Tema aga sai veel tigedamaks ja muutis mu konnaks!"

"Õudne", ahastas preester! "Kas on mingi võimalus sind needusest vabastada ja taas inimeseks muuta?"
"On küll", vastas konn. "Kui leidub mõni hea inimene kes mind kaasa võtab ja oma koju viib, söödab ja joodab ning paneb mind ööseks enda kõrvale voodisse magama. Siis võin taas muutuda inimeseks!"
Preester, hea südamega inimene, võttis konna kaasa ja viis ta oma koju. Söötis ja jootis ning pani ööseks enda kõrvale padjale magama. Hommikul ärgates oligi konn muutunud ilusaks kümneaastakse kooripoisiks.
...
"Vot selline on minu kaitsealuse tegelik lugu teie kõrgeausus. Teie aga süüdistate teda lastepilastamises!", lõpetas advokaat oma kaitsekõne.