Jake oli terve elu olnud ihne loomuga. Mitte ainult kinnise käega, vaid ka ahne mees, kes armastas igast olukorrast kasu lõigata. Tema jaoks oli alati oluline saada, kuid mitte kunagi anda. Iga materiaalne tehing oli mehe jaoks hoolikalt läbi mõeldud ning mida rohkem tal oli, seda õnnelikumaks ta muutus. Iga sent, mida oli võimalik säästa, tekitas temas eufoorilise võidutunde.

Küll aga ei võimaldanud mees kunagi oma perekonnale ega abikaasale elu, mida nad väärisid. Kuigi juba enne abiellumist tunnetas naine, et mees on veidi kitsi, ei osanud ta aimata, et aastad muudavad meest vaid hullemaks. Tema pidev kokkuhoid ja ihnus tekitas perekonnas palju tülisid, pettumust ning kibestust. Naisel ei jäänud muud üle, kui rügada kahe töökoha vahet, et lapsed saaksid natukenegi elust rõõmu tunda, sest ega mees „tühjale-tähjale“ iial ei kulutanud.

Kuigi tegelikult oli perekond heal järjel, ei saanud keegi neist kunagi head ja paremat nautida. Palju ilusad ideid ja plaane, mis oleks võinud saada kauniteks mälestusteks ja perekonda liita, jäid vaid pelgalt unistusteks.

Ühel päeval sattus Jake tõsise terviserikke tõttu haiglasse ning pärast karmi võitlust elu ja surma vahel, lahkus mees siit ilmast. Surivoodil palus mees abikaasalt, et kogu tema varandus maetaks koos temaga.

Äsja lesestunud naine jäi üksinda kahe lapsega, kuid aastakümne vältel oli naine juba harjunud üksi majandama ja tegutsema. Seadusliku abikaasana päris ta kõik mehe kokku kogutud säästud, mille ta lasi kanda enda pangaarvele.

Enne matusetseremoonia lõppu otsustas naine aga mehe viimase soovi täita ning asetas kopsaka summaga pangatšeki mehe hauale, täites sellega oma abikaasa viimase soovi.

Teatavasti aga raha ei lähe pangakontolt enne maha, kui keegi tšekki panka kinnitamisele ei vii.

Allikas: wimp.com