Pead proovima! Lihtsad harjutused, mis sind targemaks muudavad(tegelikult ka!)
Regulaarne neuroobika harrastamine aitab erinevates asju osades neuronite vahel uusi ühendusi luua, tugevdab närvirakke ja soodustab aju toitvate toitainete tekkimist, parandades seeläbi mälu.
Tehes neid harjutusi iga päev, paraneb su füüsiline ja vaimne tervis ilma, et peaksid selleks ekstra aega kulutama.
1. Harja hambaid vale käega.
Teaduslikud uuringud näitavad, et mittedominantse ajupoolkera kasutamine (mida just see harjutus nõuab) kasvatab kiiresti ja märgatavalt ajukoore pindalat.
Lihtsalt pese hambaid, hoides hambaharja vasakus käes, kui sa oled paremakäeline. Ja vastupidi. Ning ära unusta sama käega avamast hambapastatuubi ja pastat harjale pigistamast.
2. Käi duši all kinnisilmi.
Taktiilsed aistingud aktiveerivad mitmeid aju osi. Kätega tunnetad oma keha hoopis teisiti kui vaadates. Seda tänu sõrmeotstes olevatele närvilõpmetele, mis saadavad signaale ajusse just sealt, kust sa nahka puudutad.
Keera kraan lahti ja lase vesi jooksma. Usalda oma meeli ja püüa aru saada, millistele kehaosadele vesi parajasti peale voolab. Pese ennast kinnisilmi puhtaks.
3. Lõhu tavaline hommikrutiin.
Ajuruuringud on tõestanud, et igapäevase rutiini ümberkorraldamine muudab ajukoore tihkemaks ja parandab aju aktiivsust.
Pane ennast riidesse alles pärast hommikusööki, vali jalutuskäiguks koeraga teine marsruut, vaheta lemmiktelekanal või -raadiojaam mõne teise vastu.
4. Keera asjad tagurpidi (täiesti tõsiselt!)
Kui vaatad asju õigetpidi, libiseb aju vasak ehk verbaalne poolkera neist kiiresti üle ning lülitub muudele asjadele ümber.
Kui aga paigutad tuttavad asjad toas tagurpidi (alumine pool üles), paneb see parema ajupoolkera tööle ja sa pöörad asjade vormile ja värvile hoopis enam tähelepanu. Perepildid, seinakell, kalender – neid kõiki saab pöörata.
5. Vaheta laua ääres istumiskohti.
Enamikes peredes on igal pereliikmel laua ääres oma koht. Kuid aegajalt vajab aju üllatust ja uut kogemust – et areneda.
Vahetage istumiskohti ja su vaade ruumile ja inimestele muutub. Isegi see liigutus muutub teistsuguseks, kuidas sa pipra ja soola järele küünitad.
6. Nuusuta uusi lõhnu.
Sa ilmselt ei mäleta enam, kuidas õppisid kohvilõhna uue päeva algusega seostama. Ühenda tavalisi lõhnu – näiteks vanilje, kaneel või piparmünt – mingite tegevustega, et aidata ajul uusi närviteesid luua.
Hoia oma lemmiklõhna terve nädala vältel voodi läheduses. Nuusuta seda kohe, kui ärkad, pesed ja riietud.
7. Tee autoaken lahti.
Hippocamus on aju osa, mis vastutab mälu eest. Mälupildid on elavamad, kui need sisaldavad lõhnu, hääli ja vaateid.
Püüa märgata lõhnu ja helisid, avatud aken on selle juures abiks.
8. Uuri poeriiulil kaupa.
Poele kõige kasumlikumad tooted on tavaliselt paigutatud ostja silmade kõrgusele. Sellepärast sa osteldes paljusid teisi asju ei näegi.
Seisata riiuli juures ja lase silmadega üle kõikidest kaupadest, n-ö põrandast laeni.
Kui märkad midagi, mida sa varem näinud pole, võta see kätte, loe pakendil kirjas olevat infot ja mõtle. Sa ei pea toodet ostma, sest ülesanne on juba täidetud – muutsid rutiini ja kogesid midagi uut.
9. Suhtle iga päev veidi rohkem.
Teaduslikud uuringud on korduvalt tõestanud, et suhtlemisvaegus mõjutab tugevasti meie kognitiivset võimekust.
Kui juua ostad, siis osta seda mõne konkreetse inimese käest poest, mitte automaadist. Ja kui auto bensiinipaak tühjaks saab, siis mine sellisesse tanklasse, kus saad kassas maksta, mitte automaadis.
10. Loe teistmoodi.
Kui loeme või inimesi kuulame, aktiveeruvad aju erinevad osad. Iseendale valjult ette lugemine või siis vaikselt lugemine paneb aju erinevalt tööle.
Loe kaaslasele ette, vahetage kuulaja ja lugeja rolle. Raamatu läbilugemine võtab küll palju kauem aega, kuid see-eest veedate koos samuti palju rohkem aega.
Allikas: brightside.me
