Polegi pelgalt müüt: Loe, miks naer on tegelikult ka parim ravim sinu kehale ja vaimule
Asi, mis on aga täiesti selge, on see, et naermise „keelt“ mõistavad kõik.
1. Sage südamest naermine aitab haigustega võidelda, sest see vähendab stressi.
2. Naermine on päris hea trenn – pingutad ju näo- ja kõhulihaseid ning diafragmat. See küll ei asenda trenni, kuid teeb su kehale siiski head.
3. Naermist võib kasutada ka dieedi aseainena – iga kord, kui naerad järjest ja südamest 15 minutit, kulutad 40 kalorit.
4. Mõned uuringud väidavad, et iga 15minutiline naeruseanss pikendab su elu kahe päeva võrra. Naera ja elad kauem!
5. Ei joo kohvi? Pole hullu! Kui kohe pärast ärkamist naerma purskad, mõjub see organismile samamoodi nagu tass kohvi – tõeliselt värskendavalt.
6. Naermine seob inimesi ning leevendab suhtlemisest tulenevat stressi.
7. Välimust peetakse kaaslase otsingul väga oluliseks näitajaks. Kuid me peame atraktiivsemateks neid inimesi, kes rohkem naeravad.
Veel põnevaid fakte:
Seltskonnas olles naeravad inimesed kuni 30 korda sagedamini kui üksinda viibides. Naermine on nakkav!
Kuigi naeratama võib end ka sundida ning mõelda, et oled õnnelik, ei saa sunniviisiliselt naerda. Võid ju proovida, aga oma aju (ning ka sind ümbritsevaid inimesi) sa selle trikiga ei peta.
Usu või mitte, kuid on olemas teadusharu, mis uurib naermist – gelotoloogia.
Inimesed pole ainsad olendid, kes naeravad. Seda teevad ka loomad. Jälgi neid tähelepanelikult!
Erinevad uuringud on võrrelnud laste ja täiskasvanute naermist ning selgitanud välja, et lapsed naeravad kolm korda sagedamini kui täiskasvanud. Õpi lastelt, kuidas elu nautida!
Inimene naerab keskmiselt 13 korda päevas. Väga harva juhtub see siis, kui keegi teeb nalja või sihilikult meid naerma ajada püüab. Enamus kordi naerame kas juhuslike või selliste asjade peale, mis esmapilgul sugugi naljakad ei tundu.
Naised kalduvad rohkem naerma kui mehed. Võib-olla on naistel tõesti parem huumorimeel?
Naermine on nakkav, tõsiselt. Oled sa kunagi mõelnud, miks TV-show'des publiku naeru lindi pealt lastakse? Sest naermine hakkab külge isegi siis, kui me naeru allikat ei näe – piisab kuulmisest.
