Vanarahva uskumused ehk loe, mida on kasulik lihavõttepühade ajal teha

Lihavõttepühad on meile teada mitme väga erineva nime all - ka munadepühad ehk ülestõusmispühad, kevadpühad või kiigepühad. Kui vaadata veidi ajas tagasi on tegu liikuva pühaga, millel on religioosne taust.

Nimelt tähistavad lihavõtted Kristuse surnust ülestõusmist, mille järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis tähistavad paastuaja lõppu.

Ka tänapäeval on traditsiooniks munade värvimine, kinkimine ja söömine. Lisaks pidusöömingule on teada ka tuntud uskumused, millest vanarahvas hoolega kinni pidas. Vaatame need üle!

Kui lihavõtte ajal kiikuda, siis ei hammusta suvel kihulased.

Tüdrukutel toimus lausa võidujooks kiigeni, kes kõige esimesena kohale jõudis, sai varem mehele.

Kes kiigub lihavõttepühade ajal tagab endale tugeva tervise, elujõu ja õnne!

Lihavõtte hommikul ei tohi kaua magada, jääd laisaks!

Lihavõtte hommikul tuleb kindlasti silmi pesta - veel parem, kui jõuad seda enne päikesetõusu teha - see tagab virga meele!

Naised ei tohi munadepühade ajal tube koristada ega tolmu pühkida. Kõiksugune füüsiline töö on keelatud.

Uksest peab alati sisse astuma esimesena mees, kui naine seda teeb - toob halba õnne!

Nooruse säilitamiseks tuleb panna pühade hommikul pesuvette toores muna!

Kui lihavõtted on külmad, on ees ootamas ka külm kevad.

Kui lihavõtted on vihmased, on ees ootamas rasvased jõulud.

Kui katused on härmatisega valged, siis tuleb veel koguni 40 külma ööd.

OSALE: Pildimäng! Laadi üles pilt oma lihavõttemunadest ning võida maitsvaid auhindu!