1999. aasta 3. aprillil ehmatas Eesti Päevalehe lugejaid laupäevaselt värvilise lehenumbri esiküljel ilmunud väike uudisnupp. Keset kevadpühade pikka nädalavahetust avaldatud uudisest selgus, et mõni päev tagasi langes armastatud teletäht Urmas Ott jõhkra noarünnaku ohvriks.

Politsei kuulis kaela, jalgadesse ja kätesse kokku seitse noahaava saanud teleajakirjaniku ründamisest Mustamäe haigla kaudu, kuhu Ott 1. aprilli öösel pärast rünnakut ise oma Mercedesega sõitis.

Ott ei soovinud nimelt sugugi politseile avaldust kirjutada, ta justnagu ei tahtnudki, et teda rünnanud isik(ud) leitaks ja karistada saaks(id). „Ott väldib politseid ega soovi nendega juhtunust rääkida,” teatas 5. aprilli Eesti Päevaleht. Teletäht olevat politseinikele öelnud, et küllap on noil tähtsamatki teha kui tema ründamist uurida.

Otil õnnestunud siiski autosse istuda, kuid ust ei suutnud ta sulgeda, sest noormees ründas edasi. Telestaari sõnul ehmus ründaja, kui nägi, et ohver on verine sõnas ta paar nädalat pärast juhtunut venekeelsele meediaväljaandele Moskovski Komsomolets. „Ta ütles: „Jumal, sa oled üleni verine!”” rääkis Ott lehele. „Ma vastasin, et kui sa mu tapad või mu auto röövid, saadakse sind kiiresti kätte. Siis ta arvatavasti otsustas, et olen tähtis tegelane, ja põgenes,” selgitas Ott.