“Kõva adrenaliin ja ülevad emotsioonid meenuvad selle lauluga, sest andsin endast kõik, mis anda oli,” tuletab Ott oma lavaemotsiooni meelde. “Eks ma vaatan seda ja olen ka hiljem vaadanud ja mis ma ikka oskan öelda, alati saab paremini. Sel hetkel kukkus ta siis nii välja … võibolla mitte kõige kehvemini,” muheleb ta tagasihoidlikult.

Küsimuse peale, kui palju rikkamaks ta saanud on, puikleb Ott osavalt kõrvale: “Elu on muutunud küll, nüüd teavad mind inimesed selle laulu järgi ja vähe on kontserte, kus saan lahkuda lavalt, ilma et seda lugu peaks esitama,” tunnistab ta ja lisab juurde, et seetõttu püüab lugu enda jaoks värskena hoida ja mitte kodus seda laulda ega harjutada.

Materiaalse olukorra paranemist hinnates kinnitab Ott, et enamus autoritasusid tuleb Eestist, aga ei maksa ette kujutada, et Eurovisiooni 6.kohaga ratsarikkaks saab. Ott on Kuldplaate saanud ka varem — kaks aastat tagasi sai kolm ja kolm aastat tagasi ühe. “Need on kokkupakitud kodus, sest kolisin uude elukohta, nüüd saab hakata neid seinale panema,” lubab ta.

Järjekordse täienduse tema Kuldplaatide kogusse tõi Oti enda arust see, et on olemas usk ja emotsioon. “Laule, mis ma olen ise kirjutanud, neid ma esitan enda jaoks paremini. Ma tean, kuidas need on sündinud, see annab laulu esitamisele päris palju juurde,” selgitab ta. Raadiohiti üle on ta samuti väga õnnelik ja tunnistab, et paneb ikka veel tähele, kui lugu mõnest raadiojaamast kostab.