Ain-Villu Parvet süütuse kaotamisest: üks mu vanem sõbranna väsis minu mangumisest ära ja andis lohutusseksi

Skandaalse kinnisvaraarendaja, ka pornofilmiäris toimetanud Ain-Villu Parveti, kes lahkab oma uues raamatus meeste suhteid naistega, elus on olnud meeletuid armumisi, julmi lahkuminekuid, ja lohutusseksi…

Koolitajana avalikkuse ette kerkinud turbomees Ain-Villu Parvet (31) tõmbas oma kinnisvaraprojektiga Oru Kodu enese peale nii mõnegi kliendi ja ka meedia turmtule. Oma «paha poisi» imidžit kinnistas Parvet tagatipuks pornofilme tootes! Täna, nagu Ain-Villu sõnab, on ta seotud infotehnoloogiliste ja mitmete loominguliste projektidega, millega ta toimetavat järjest rohkem USA turul. Lisaks sellele on lasknud Parvet hoogsalt sulel krabiseda – tema raamat «Seks, vein ja kutsikad» on seksist, suhetest ja meestest kõnelev üllitis, kuhu on nippide, kuidas üks naine võiks kodustada meest, vahele põimitud ka nimedeta näiteid tema ja ta sõprade kogemustest...

Millal kaotasid esmakordselt tüdruku pärast pea, millal leidis aset su esimene suudlus, millal vabanesid süütusest?

Ma pole selles mõttes üldsegi väga eriline. Nooruses loomulikult tundus vahel, et armuda on võimalik ka pärast ühte tantsu või kohtamist. Kusjuures nii see sageli ka läks. Ilmselgelt ei kohanud ma alati vastuarmastust, kuid tunded tekkisid tõesti kiiresti. Mu esimene suudlus leidis aset kuskil varajases teismeeas, kui ma üritasin klassiõde mingi klassiõhtu mängu käigus päriselt suudelda. Ta ehmus ja ärritus, sest oli oodanud põsemusi. Pärast seda ei suudelnud ma temaga enam ega saanud isegi põsemusi. Süütuse kaotasin 17aastaselt. See juhtus ilmselt tänu sellele, et üks mu vanem sõbranna väsis minu mangumisest ära ja andis lohutusseksi. Hilisemas elus olen püüdnud kasutada naiste ärarääkimiseks arenenumaid lähenemisi.

{poolik}

Võid oma arsenali jagada?

Üks lähenemine, mis väga hästi toimis, oli see, et suutsin olla lihtsalt piisavalt passiivne. Kui naine saatis sõnumi, vastasin paari tunni pärast. Kui helistas, ei võtnud kohe vastu, vaid helistasin hiljem tagasi. Olukordades, kus värskelt tuttav naine midagi koos teha soovis, ütlesin sageli, et «kahjuks on mul väga kiire». Samuti, kui naine näiteks küsis: «Kas sa kutsud mind j u b a enda juurde külla?», vastasin stiilis: «Ära parem loodagi, nii lihtsalt need asjad ka ei käi…».

Tihti töötas selline mõõdukas passiivsus paradoksaalselt hästi minu kasuks. Tüdrukud, kes selle tagajärjel enda algsest plaanist tunduvalt kiiremini voodisse jõudsid, tunnistasid hiljem vahel täiesti ausalt: «Ma ei kavatsenud seda nii ruttu teha, aga pidin nüüd juba iseendale tõestama, et ma olen piisavalt atraktiivne naine ja see tüüp ikkagi tahab mind!»

Tean mitut paha poissi, kes ka praegu sama strateegiaga edukalt naisi ära räägivad. Ainult väikse iroonianoodiga võib öelda, et ühel tõelisel pahal poisil on naise suhtes väga lihtne passiivust üles näidata ja piisavalt kättesaamatu olla, sest ta tegeleb samal ajal lihtsalt kellegi uue sebimisega. Eestimaa on väike ja vahel võib selleks osutuda isegi tolle naise sõbranna, õde, tütar või miks mitte ka ema.

Mida sina märkad naise juures esimesena?

Nagu väga paljud mehed, märkan ka mina kõigepealt naise nägu. Väga raske oleks ette kujutada, et märkaks midagi muud. Samas tunnistan ausalt, et nii nagu iga normaalne mees, vaatan ka naise rindu ja peput. Vahel nõuab tõsist pingutust, et oma naisega koos tänaval jalutades mitte vaadata teise naise rindade poole. Aga tegelikult on ka see omane kõikidele meestele.

Milline on olnud kõige traagilisemalt lõppenud armuafäär sinu elus?

Nooremas eas oli minu jaoks väga traagiline üks armastuslugu, mille puhul ma Prantsusmaal kohatud tüdruku andmed lihtsalt ära kaotasin. Tegemist oli siiralt kurva lõpuga, sest mul polnud võimalik temaga ühendust võtta. Õnneks on tänapäeval olemas nii palju suhtlemiskanaleid, et sellised olukorrad on noorte hulgas väga harvad. Kuid siis tundus see minu jaoks tõesti traagiline lõpp. Samas usun, et järelikult polnud mul siis nii suurt huvi või sügavaid tundeid, sest kui mees tõeliselt naist armastab, läheb ta naisele järele ka tunduvalt kaugemale. Kujund oma hingesugulasele maailma lõppu järele minemisest tunnete sunnil pole tegelikult üldse võlts. Tõelise armastuse puhul on mehed valmis tegema ükskõik mida ja seda kohati sõna otseses mõttes.

Kui julmalt on sind maha jäetud?

Mind on maha jäetud küll ja vahel on see tundunud julm just seetõttu, et see on toimunud ootamatult. Naisel on lihtsalt saanud kõrini mingist segasevõitu suhtest, millega kumbki täiesti rahul pole. Samas pole säärased mahajätmised sugugi läbinisti halvad. Mehi paneb tihti tegutsema kaotushirm ning nende mõistus tuleb koju alles siis, kui naine on oma asjadega kodust ära läinud. Kui mul on olnud naise vastu tõelised tunded, siis olen talle järele läinud ja ta üles otsinud. Samas, kui ma seda teinud pole, siis järelikult pole ma naisest eriti hoolinud. Sellisel juhul olen olnud selles ise süüdi, selle täielikult ära teeninud ning lõppastmes on see ka mõlemale parim lahendus. Suhetel, mille katkemisel mees naist üles ei otsi, on tõelise armastusega suhteliselt vähe pistmist.

Kirjelda mõne daami kõige kavalamat lüket, mille ohvriks oled eneselegi ootamatult armuafääris langenud.

Naised on olnud minuga kohati isegi liiga lahked, siirad, heatahtlikud ja leppivad. Pigem on nad läbi elu mulle väga paljud kas siis nooruse tuulepäisusest või lihtsast rumalusest tulenevad eksimused andestanud. Kuigi on olemas kullakaevaja kalduvusega naisi, kes tahavadki mehi julmalt ära kasutada, kohati päris ettearvamatu käitumisega peotüdrukuid ning väga palju tööle ja raha teenimisele orienteeritud ärinaisi, olen täiesti veendunud, et iga naise süda on lõppastmes ikkagi hea. Neil võib olla elus perioode, mil nad käituvad veidi vaenulikult või isegi küüniliselt, kuid ma tõesti ei taha uskuda, et meeste armuafäärides ohvriks tegemine oleks naiste põhiolemuseks. Seetõttu pigem on mehed need, kes sageli küllaltki julgelt naiste tunnetega mängivad ning vahel lihtsalt seksi eesmärgil päris eksitavalt käituda võivad. Kohati jääb mulje, et naised justkui sisendaksid endale naiivsust, et seda kõike uskuda.

Kõige eriskummalisem koht, kus oled intiimsust jaganud?

Ma pole seda teinud kuskil ekstreemsetes rahvarohketes kohtades, pidudel või suur-üritustel. Küll aga tean, et nii tehakse ja vahel väga eriskummaliselt. Ilmselt on selles osas meeldejäävate lugude puudumises süüdi asjaolu, et ma pole üle kümne aasta alkoholi tarbinud. Ma usun, et tihti kallutavad inimesi nii käituma mõnuained ning see, et tekib ikkagi mingi eraldatus tegelikkusest. Kaine peaga tehtaks sääraseid asju väga palju vähem. Mitmetel juhtudel ei hakkaks naised siis üldsegi mõtlema, millal tasuks mingi mehega vahekorda astuda, vaid pigem kas üldse.

Mitu korda järjest oled suutnud naise taevaliku naudinguni viia?

Enda meelest on paljud mehed küll väga tegijad. Nooremas eas mõtlesin vahel ka nii, kuigi see oli tegelikkusest tohutult kaugel. Mehed ja naised on selles suhtes väga erinevad. Mees võib jõuda orgasmini mõne minutiga, naistel kulub selleks reeglina ikka mitukümmend minutit. Kui mul õnnestub üldse oma naist sellisesse seisundisse viia, mida võiks nimetada «taevalikuks naudinguks», siis juhtub seda küll väga harva. Ütlen ausalt, et pean selleks palju pingutama ja vaeva nägema ning juba üks kord on selline ettevõtmine, õnnelike juhuste kokkulangemine ja saavutus, et mingist mitmest korrast järjest rääkida oleks lihtsalt vale.

Kõige erutavamad sõnad, mida mõni naine on sulle öelnud?

Need sõnad olenevad olukorrast. Mitmel juhul on olnud väga liigutav see, kui naine on mind kiitnud või tänanud. Kuigi vahel arvavad naised, et mehed ei ole nii emotsionaalsed kui naised või ei oota meeletult tunnustust, on see paraku vale. Mehed ootavad seda kohati palju rohkem, kui naised arvavad, või isegi rohkem kui naised. Et olen oma põhiolemuselt ikkagi paha poiss, siis on mul ka suur tunnustusvajadus ning sellega seonduvad sõnad erutavadki väga.

Aprillis palusid sa üsna eriskummalises kohas, kaubanduskeskuses, spontaanselt Eret Koppeli kätt. Mis on saanud teie suhtest, mille pidite sügisel abieluks vormistama?

Olen endiselt Eretiga koos ja me suhe töötab ilusti. Oleme vahepeal päris palju reisinud ja teineteist paremini tundma õppinud. Kõik, mis puudutab kaubanduskeskuses käe palumist, on paraku ajakirjanduse poolt veidi liialdatud. Muidugi oleks selline kujund müüv, kus mees langeb kuskil poes ühele põlvele ja palub ootamatult naise kätt. Tegelikult toimus käe palumine samal päeval varem, teises kohas ja vähem spontaanselt. Seejärel lihtsalt ostsin sõrmuse ühest poest, mis asus Viru Keskuses. Samas tunnistan, et mehed teevad arenguhüppeid oma suhetes tihti ootamatult ja järsku ning tegelevad oma suhte arengu planeerimisega palju vähem kui naised. Sageli hakkavadki nad sellistele asjadele mõtlema siis, kui kardavad naist kaotada. Kaotushirm on suur motiveerija. Eretiga abiellume ka, kuid hiljem. Pulmade korraldamine on tohutult ajakulukam protsess, kui arvasin, ning seda mõistavad kõik need, kes on seda ise tõsiselt plaaninud.

On sulle mõni uks pärast kinnisvaraprojekti Oru Kodu ümber lahvatanud skandaale ja pornofilmide tootmist veel valla?

Loomulikult on. Mitmed asjad nende projektide juures ei kukkunud ilusti välja ega leidnud ka head kajastust. Osati teenitult, osati liialdatult. Olen nende asjade pärast palju kriitikat, sõimu ja laimu saanud, kuid inimesed, kes mind lähemalt tunnevad, teevad minuga koostööd edasi. Nendele on kõnekamad teised faktid. Näiteks see, et ma ei hakanud vastutust oma partneritega jagama, vaid kannatasin kriitikat üksi. Lisaks on kõik see olnud ka väga õpetlik, eriti ajakirjandusega suhtlemise osas. Mul on postkastis palju ametlikke vabandusi praktiliselt kõigilt suurematelt väljaannetelt ja portaalidelt valeinfo levitamise pärast, kuid olen ka aru saanud, et vabanduste väljanõudmine on võrreldes selle rahuldusega, mida need eeskätt mõnedele minu lähedastele pakuvad, ebamõistlikult kulukas ja aeganõudev. Kui tehakse näiteks kümne minuti pikkune laimav lõik riigitelevisioonis, siis loetakse vabandus hiljem ette umbes kümne sekundiga. Õnneks mitmetes mulle olulistes inimestes tekib vähemalt põhjendatud kahtlus, kui ajakirjanik kirjutab minust teotava artikli või teeb lõigu saadet valitud ja sageli anonüümse allika põhjal, lisamata sõnagi minu enda poolt.

Kuidas on pretensioonid, mis on seotud Oru Kodu ja pornofilmidega,
tänaseks lahenenud?

Kui inimestel on olnud pretensioone, on neid püütud lahendada. Kui laua taga kokkuleppele ei jõua, saab alati minna kohtusse. Paraku ei kaitse kohus kedagi selle eest, kui inimene on langetanud teadlikult kaalutletud otsuseid, mis talle mingil hetkel tundusid väga mõistlikud ning mida ta lihtsalt hiljem kahetseb.

Mida soovitaksid tagantjärele neile, kes süüdistasid sind selles, et nad jäid oma rahast ilma?

Need soovitused peaksid olema väga individuaalsed. Üldistades võib aga öelda, et paljud inimesed langetasid sellel hetkel valiku kodu ostmise osas kiiremini kui kalaletist lõhet valides. See oli sel hetkel soositud trend.

Tunned sa end süüdi olevat?

Ma võiksin tunda ennast vastutavana ka majanduse tsüklilisuse, pankade laenupoliitika muutumise, inimeste kasuahnuse või mitmete muude asjade pärast. Samas usun, et paljud süüdistajad saavad lõppastmes aru ka sellest, et kõige rohkem sundis neid valitud viisil tegutsema eeskätt nende endi sisemine soov, mille eest ma vastutust võtta ei saa.

Millistest põhimõtetest sa oma elus üldse lähtud?

Ma usun, et alati saab paremini ja tegelikult on igas inimeses olemas inimlik osa. Ka siis, kui see on vahel väga hästi peidetud või inimese käitumine mingil perioodil sellel avalduda ei lase.

Jagad sa ka mingisugust usku, on sul mingisugune oma filosoofia?

Ma usun, et meid ümbritsev ühiskond ja igas mõttes kõige metropolidesse kokku koondamine kaotab inimese ära. Inimesel – ja seda juba väga varajasest east – on liiga vähe ruumi. See algab juba korterist, kuhu ta on surutud, linna eluolust ja ka meeletust kommunikatsioonist teistega. Ma olen veendunud, et lastele on vaja rohkem üksindust, mis aitaks segamatult ja loomulikult mõelda ning areneda. Vaja on tunduvalt rohkem loodust ja vähem Internetti. Rohkem isiklikku laadi sügavaid suhteid, ausust, austust, vahetut kontakti ja vähem tühist suhtlemist ning müra. Vanemad ei tohiks vormida oma lapsi juba esimestest eluaastatest alates vastama mingitele etteantud standarditele, mis on vajalikud teatud nõudmiste täitmiseks, et pääseda soovitud eliitkooli ettevalmistuskooli.

Inimesed võiksid näha raha taha ja mitte raisata suurt osa oma elust, et kinni maksta midagi, mida ostsid olematu võimaluse ja vajadusega lihtsalt korraks mingi poosi sisse võtmiseks, mis teatud hetkel mõistlik tundus. Ei tohi ohverdada oma vabadust ja valikuvõimalusi ning kannatada teiste või isegi enda vigade pärast. Paraku ei jää majanduse tsüklilisuse tagajärjel kannatajateks pangad või ettevõtjad, vaid ikkagi lihtne inimene, kellelt teiste tekitatud aukude lappimiseks raha ära võetakse, kõikvõimalike tasudega või labase turundusretoorikaga. Siiani maksavad inimesed raha kõlavate nimedega kasvufondidesse, kus see tegelikult kahaneb, või investeerivad seda oma vältimatute probleemide ajutiseks edasilükkamiseks. Teisest küljest usuvad paljud horoskoope, seega on sellele raske ühest hinnangut anda, saab lihtsalt soovitada vabaks hakata ja rohkem iseenda vajadustest lähtuvalt mõelda. Kardan muidugi, et selle tõttu lähevadki järjest rohkemad Eestist ära, kuid ma ei usu, et seegi oleks üldse halb.

Kuivõrd oled valmis edu nimel minema nii-öelda üle laipade?

Ausalt öeldes väga ei ole. Tegelikult ei ole seda ka vaja. Kui mõelda mis tahes edule laiemas tähenduses, siis ei saa see sisaldada laipu. Selleks, et ettevõtlus ei oleks oma põhiolemuselt pelgalt üksteise ülekavaldamine, tuleb luua reaalset väärtust ning midagi uut. Ainult siis on võimalik hästi opereerida. Eestis seda teha on keerukas ja kohati ebamõistlikult raske, vaadates sama talendi samas mahus kasutamisest tekkivat tulu välismaal.

Kuidas kirjeldad oma elu hetkesituatsiooni?

Olen väga rahul, sest saan teha seda, mida tahan. Asjad oleks nii võinud olla juba ammu. Samas, paljud mehed jõuavadki väga lihtsate asjadeni kohati pika arengutee jooksul. Mitmeid pahasid poisse näiteks ei olegi võimalik ära kodustada enne kolmekümnendat eluaastat. Momendil olen rahulikum kui viimaste aastate jooksul, kuigi teen palju rohkem tööd. Tahan keskenduda maksimaalselt oma kaheaastasele tütrele ja teda igas mõttes aidata.

Meenuta midagi oma lapsepõlvest, mis on sinu elu enim mõjutanud.

Tore oli see, et ma harjusin õppima. Seda peamiselt tänu oma vanaisale ja vanaemale. Usun, et kui inimesel kujuneb noores eas välja harjumus õppida, suudab ta tänu sellele ka tulevikus palju rohkem tööd teha. Tihti võibki just töötegemise harjumus kui oskus olla märksa tähtsam kui konkreetsed omandatud teadmised.

Kirjelda mõnd oma elu positiivseimat seika.

Minu jaoks on positiivne kõik see, mis seondub lapsega. Väikestes lastes on kohati rohkem tarkust ja positiivsust kui täiskasvanutes. Ilmselt sellepärast ongi olnud mulle kõige paremad ja positiivsemad need hetked, kui näiteks laps tunneb, et on mõne asjaga üle pingutanud ja tuleb minuga ära leppima. Võiks arvata, et kaheaastasel pole nii häid tajusid või võimet asjadest aru saada, kuid see on ekslik. Lapsed tajuvad asju tihti paremini ja suudavad olla märksa empaatilisemad kui täiskasvanud. Samuti on ülipositiivsed kõik need korrad, kui laps mulle oma sõnadega midagi selgitab – see on ühtaegu liigutav ja meelelahutuslik. Lisaks on positiivsed kõik need seigad, kui näen, et suudan oma elukaaslast õnnelikuks muuta. Vahel arvatakse ekslikult, et suhtes pole meestele oluline, kui õnnelik on nende naine. Tegelikult on see meestele tõsiseltvõetavas suhtes vast kõige olulisem üldse ning seetõttu seostuvad paljud positiivsed seigad ka nende olukordadega.

Raamatu tutvustuses on öeldud, et oled silma jäänud erinevate hulljulgete äriplaanidega, vahel mõne pahandusega, ja et sinu «paha poisi» minevikku jääb ka arvukaid armuafääre, murtud südameid ja rohkelt pisemaid seiklusi naistega. Väidad, et see on nüüd minevik ja sinust on saanud uus mees?

Ma arvan, et mehi ei saa otseselt muuta. Neid ei saa sundida teistmoodi tegutsema või olema, kui nad oma põhiolemuselt on. Küll aga saavad mehed ise muutuda, kui nad nii otsustavad ning neil on piisavalt sisemisi põhjuseid nende muutuste elluviimiseks. Meeste muutumisest ja muutmisest on palju kirjutatud ka selles raamatus. Tunnistan, et mu minevikku on jäänud tõesti palju seiklusi, hulljulgust, meeletusi ja rumalusi. Ma väidan, et olen praeguseks muutnud mitmeid oma käitumisharjumusi. Mul on häid eeskujusid ja toetajaid ning ma olen tõesti veendunud, et sellised muutused on püsivad.