Kohviku Komeet perenaine Anni Arro pole oma teadmiste jagamisega kitsi. Ta lööb kaasa Tallinna Haridusameti poolt korraldatud tänuväärses projektis “Mahetoit lasteasutustes”, kus ta lasteaiakokkadele mahedaid sööginippe õpetab.

Põhjus, miks Anni asjas osaleda otsustas, on lihtne – propageeritakse ju tervislikumat toitumist. “Kui inimene ikka kehvasti sööb, siis on ta kuri ja pahur. Hea toit teeb rõõmsaks. Ja see on ju igati hea ettevõtmine, et Eesti lapsi rõõmsamaks ja ilusamaks teha. Õige toitumine mõjutab meis kõike – mõttetööd, tuju, ilu, figuuri, aktiivsust jne.

Esimene töötuba läks väga hästi. Alustame murulible tasandist ehk lastest. Kui laps harjub juba varases eas sööma heast toorainest valmistatud korralikku toitu, siis see harjumus jääb kogu eluks. Palju raskem on ümber harjutada vanemas eas jäärapäist eestlast, kes on harjunud pekki ja praekartulit sööma a la „ega ma mingi lehm ei ole, et rohuliblesid söön!““ räägib Arro Kroonika Online´ile.

"KUSKILT PEAB JU ALUSTAMA!"

Anni meelest peab hea toit olema valmistatud puhtast ja võimalikult kodumaisest toorainest. „See ei tohiks ju väga keeruline olla. Mahetoit tähendab minu jaoks puhast ja maitsvat toorianet. Näiteks valmistasime räimepihve Saida maheda juustu ja ahjujuurikatega, tallelihakotlette, peedisalatit, mahemunadest omletti jne. Tunnistan, et lasteaedades/koolides 100% mahedast toorainest toitu pakkuda on utoopia ja mõttetult kallis ettevõtmine. Pigem üritame sisse viia n.ö mahetootegruppe. Näiteks et liha, piimatooted ja juurikad oleksid mahedad ja eestimaised. Kasvõi üks päev nädalas esialgu. Kuskilt ju peab alustama!“

Arrole tegi heameelt see, et projektis osalenud kokad olid inimesed, kes tõepoolest armastavad süüa teha. „See tegi mulle rõõmu. Andsime kätte mahetooraine ja minu retseptid ning asuti töö kallale. Road tulid imehead ja said juba ka laste peal „testitud“. Ühtegi rooga ei diskvalifitseeritud.“


TOIT - MITTE LIHTSALT KÕHUTÄIDE VAID KA NAUDING

Täna koolides pakutavaid roogasid Anni kõvahäälselt kiita või laita ei oska. „Kuna mul endal lapsi ei ole ja koolis ma ei käi, siis ega ma väga kursis ei ole, mida igapäevaselt pakutakse. Olen aru saanud, et see on väga individuaalne. Mõndades on parem toit, mõndades kehvem. Mina mäletan, et oli palju sellist mõttetut ja maitsetut toitu, mis oli mõeldud kõhu täitmiseks. Lihtsalt, et oleks see tunne, et kõht on nüüd täis. Aga toidust peaks ikka mingisuguse naudingu ka saama.

Vähe oli värsket kraami, palju oli kartulit ja hakkliha. Aga üldiselt arvan, et asjad on hetkel kiires muutumises ja ikka paremuse poole. Aina rohkem tegeletakse sellega, et toidud oleksid koolides ka maitsvad ja tervislikud. Ja ega see väga lihtne töö kokkadele ei ole, sest eelarve koolitoitude jaoks on väga väike.“

Miks kiputakse aga sõnade mahetoit = tervislik = kallis vahele võrdusmärke tõmbama? „Oleneb, mida valmistada ja mis kellegi jaoks on kallis. Mõiste kallis võib olla väga erinevalt mõistetav. Aga üldiselt kipub mahetoit pisut kallim olema, sest selle tootmisega on rohkem vaeva, käsitööd ja saak on väiksem. Loomad ei kasva nii kiiresti kui jõusööda peal olles, juurikate saagikus on väiskem jne. Sellest ka kõrgem hind.
Mahetoidu alla käib minu arvestuse alla ka talukaup, millel ei ole küll paberimajanduse vältimiseks mahetunnustust, aga on ikkagi mahedalt toodetud. Metsaseened ja värske kala v.a kasvanduse kala on ju ka mahe, sest keegi ei ole neid millegagi töödelnud. Neil ei ole lihtsalt mahetunnustust.“

Kui profidele mõeldud töötuba nii hästi läks ja suurt huvi pälvis, ehk plaanib Anni näpunäiteid jagama asuda ka nn. tavalistele perenaistele? „Hetkel ei. Minu aeg on hetkel üpris limiteeritud ja kui on valida kas tegelen erakliendiga või koolide/lasteaedadega, siis valin viimase. Minu käepikendused ja õpetusõnad leiab minu raamatutest. Need ongi n.ö „minu koolitused“. Aga tulevikus – kes teab?“

EESTI LAPS TEEB KURGIL JA TOMATIL VAHET

Sarnasele projektile on sõrme andnud ka Inglismaa kokk Jamie Oliver, kes briti koolilaste toidulauda tervislikumaks teha püüdnud. Kui seal ei suuda mõned lapsed porgandit suu sissegi võtta, siis meil veel Anni arvates asjad nii hullud pole.
„Jamie projekt on väga tänuväärne. Eestis ei ole asjad kindlasti nii hullud. Eesti laps teeb ikkagi vahet kurgil ja tomatil. Ta teab, et kala tuleb merest, mitte sügavkülmast kalapulga kujul. Aga alati on lihtsam varem alustada, kui pärast ümber teha. Kui meie lapsed hindavad head toitu, siis hindavad ka nende lapsed ja lapselapsed head toitu. Siinkohal on suur roll ikkagi kodudel. Ei ole õige endale valmistada mozzarella-tomatisalat ja siis lapsele anda viiner ja friikartul, kuna ta nõuab seda. Vat ei saa ja jutul lõpp!“