«Meie investeeringut klubimuusikasse peeti lolliks,» sõnab UrbanCorpi üks omanik KUNO TEHVA. Tänaseks on temast ja ta kallimast HELEN MAHMASTOList saanud tegijad suures showäris.
#p2# Üritustesarja Vibe käivitajate Heleni (25) ja Kuno (31) argipäeva iseloomustavad tööd rabades veedetud unetud ööd, maailmanimega artistid ja sagedased reisid Araabia Ühendemiraatidesse õlišeikide juurde. Eraelu arvelt kompromisse tehes on tandem üles ehitanud äri, mille mastaapsusest annab aimu eelmisel aastal välismaiste kompaniidega sõlmitud 22 plaadilepingut.
Helen ja Kuno moodustavad kontrastse paari. Kui pikka kasvu sihvakas eksmiss Helen suhtleb meeleldi avalikkusega, siis temast peaaegu pea jagu lühem Kuno on seni eelistanud end varjus hoida ja kulisside tagant niite tõmmata. Seda on ta teinud edukalt.
Täna räägib Kuno avameelselt suhtest Heleniga ja nende ühisest ärist.
Kuidas te kohtusite?
Torkasime teineteisele silma kuus aastat tagasi märtsis Motorexil. Ma olin seal oma äridega väljas ja Helen töötas kõrvalboksis. Meie kohtumine oli töine ja töiselt on suhe ka edasi arenenud.
Olete ühise äri tõttu hommikust õhtuni ninapidi koos. Kuidas see kooselule mõjub?
Eneselegi üllatuseks klapib meil päris hästi. Paljud tuttavad on imestanud, kuidas me suudame pidevat koosolemist taluda, aga ma ei tea, meil lihtsalt on positiivne suhe. Elu on nii kiire, et polegi aega seda analüüsida. Meil on praegu töine eluperiood — kuniks on vanust ja jätkub energiat. Mingist hetkest võib-olla enam ei viitsi ja siis saab hakata teenitud vilju nautima.
Eks meilgi ole madalseise olnud, aga elu on, nagu ta on, ja lainetab end lõpuks ise paika. Kui saad asjast üle, siis vaatad seda positiivsema nurga alt ja hindad teatud väärtused ümber.
Kui palju teil teineteisele aega jääb?
Noh, miinimumprogrammi raames me ikka vaba aega leiame. Näiteks lendame varsti tantsumuusikabisnise aastasündmusele Miami Winter Music Conference’ile. Kuna esindan Baltikumis Adnoci õlisid, siis käime üsna tihti Araabia Ühendemiraatides.
Millal oma kodu loote?
See on projekt number kolm. Enne tahaks muud ärid jonksu saada. Kiire tempo ei anna aega oma elamisele mõelda ja pealegi me ei tea veel, kus viie aasta pärast olla tahame.
Olete laste soetamisele mõelnud?
Mõtleme vaikselt nende peale, aga laste kasvatamiseks peab olema aega. Ma ei tahaks näha lapse arengut ja kasvamist eemalt. Meil pole ka niipalju vanust, et see asi kriitilise piiri peal oleks.
Kirjeldage oma kodust elu.
Kodune elu meil praktiliselt puudub. Me elu käib nagu jooksval lindil, nii et käime kodus vaid riideid vahetamas ja magamas. Samas oleme õnnelikud, sest ei pea kellast kellani tööd rabama. Meie puhul tõmbaksin rõhuaste isegi tööst veidi eemale, sest me naudime oma tegemisi ja need toovad ka elatusraha sisse.
Kuidas vaba aega sisustate?
Oleme end viimasel ajal spordilainele häälestanud. Helen mängib võrkpalli, minus on #p3v# kunagine jalgpallipisik ellu ärganud. Aitan nõu ja jaksuga jalgpalliklubi Nõmme Kalju. Mängime kolmandas liigas, eesmärgiks on teise liigasse pääsemine. Meid juhendab endine Eesti koondise treener Uno Piir. Mul on Nõmmega ka väike isiklik seos. Nimelt oli mu vanavanaisa esimene Nõmme linnapea ja 1927. aastal asutatud Nõmme Kalju oli seal esimene jalgpalliklubi.
Kas spordist piisab, et tööstressist vabaneda?
Trenn aitab argimuredest välja lülituda. Karjun kopsud tühjaks, elan pinged välja ja olen pärast tööl ja kodus parem inimene. Ma pole enam 18aastane, kes võib tervisega ükskõikselt ringi käia. Mul on kõva koormus, sageli tuleb öösiti väljas olla ja see kõik tapab tervist. Sportimine annab hea balansi.
Teie suhtes tundub kõik ideaalne olevat. Kas vahel konflikte ka esineb?
Tülisid on ikka, aga need on põhiliselt töisel pinnal. Igal inimesel on omad veidrused, peab õppima neid aktsepteerima ning suutma oma elustiili sulan-
dada. Õlitatult toimiva suhte võti on teineteisemõistmine. Ei saa teist inimest raamidesse ahistada. Kui ahv puuri panna, siis peab teda ju loomaaias vaatamas käima.
Üksteisega arvestamine ja usaldus on tõelised väärtused. Kui partneril on mõni jama kaelas või lihtsalt kehv tuju, siis tuleb teda toetada. Kui me Heleniga ei sobiks, siis oleksime juba lahus. Aga tundub, et oleme enda jaoks kriitilised piirid ületanud. Meil mõlemal on eelnevaid suhteid olnud ja eks ole elust kogemusi omandatud kah.
Kuidas te suhet värskena hoiate?
Värskust süstib mõne lõbusa totrusega üllatamine. Elu ei pea olema rutiin, kõike võib ju naljaga pooleks teha. Kallimat ei pea ilmtingimata raketiga Kuule sööma viima, sageli on väiksemad nüansid hoopis mõjuvamad.
Millist rolli mängib teie elus raha?
Raha on oluline, aga sellega tuleb käituda kui vahendiga. Me oleme lihtsad inimesed ega armasta eputada. Võiksime ju imeasju kokku liisida, olla läikivad ja kirevad, aga me pigem investeerime ja liigume edasi. Sellest ei võida ainult meie, vaid ka teised inimesed.
Milline on teie äristruktuur?
UrbanCorp on emafirma, kuhu muud ärid kokku jooksevad. See on üles ehitatud kärjena, millest tulusamad osad toetavad esialgu veel miinuses olevaid ettevõtmisi.
Üritustesari Vibe tõmbas masse ligi ning küllap tõi ka korralikult sisse. Kuivõrd määrav oli Vibe praeguse ärini jõudmisel?
#p4#Me ei näinud Vibe’i suure ärina, see sündis juhuslikult. Elasin mitu aastat USAs ja tagasi tulles tekkis meil sõpradega idee tutvusringkonnale lahe pidu korraldada. Otsustasime eirata kõiki reegleid ja pöörasime tavapärase pea peale. Skeptikud arvasid, et selline skeem ei tööta. Kuid mingil hetkel hakkas lumepall veerema ja siis tuli otsustada, kas jätta seni raha neelanud projekt lihtsalt fun’iks või üritada raha tagasi teenida. Otsustasime jätkata, aga lootus, et raha tagasi tuleks, kestis veel kolm aastat ja väljaminekud aina suurenesid.
Lõpuks tasus investeering end ära. Liikusime Vibe’i kaudu tasa-pisi muusikaäri poole, tänaseks on see edukalt käima läinud. Meid tuntakse välismaal üsna tugeva promootortiimina.
Milliseid muusikaalaseid projekte sa arendad?
Olen võtnud südameasjaks DJde Meelis Meri ja Priit Julma kaubamärgi Rulers of the Deep ülestöötamise. Ajasin neile eelmisel aastal 22 plaadilepingut välja. Sel teemal on välisajakirjandusest tõsiseid pommuudiseid tulemas. Olen Merile ja Julmale mitmeid remiksprojekte saanud, mis on aidanud nende profiili tõsta. Nad on juba praegu rohkem välismaal kui Eestis.
Välismaal on konkurents ülitihe. Kuidas sul on õnnestunud seal läbi lüüa?
Me asume showbisnise tuiksoonest kaugel, seetõttu on läbimurret raske saavutada. Otsustasime talitada vastupidiselt ja selle äri koju tuua. Kulutasime artistidele küll rohkem, kui oleks vaja olnud, kuid jõudsime seetõttu võtmeisikuteni.
Meie toome esinejaid alati personaalselt, mitte nii, et artist viiakse lennujaamast hotelli, sealt lavale ja siis kiiresti tagasi. Üks asi viis teiseni ja nii ta läks. Praegu on kohalikku muusikat võimalik müüa sel moel, et kirjutad plaadikompaniisse saadetavale promoplaadile suurelt «Estonia».
Kellele maailmas on eesti muusikat vaja?
Mõtlesin isegi, et kelle kuradi jaoks eesti housemuusikat vaja on? Läänes on iga teine DJ või produtsent. Paar aastat tagasi peeti mind eesti muusikasse investeerimise pärast lolliks. Aga ma uskusin, et on võimalik läbi lüüa, ja nägin vaeva. Eneseusk ongi üks olulisemaid edu eeliseid.
Teie värskeim äri on Club Prive. Miks otsustasite niigi tihedas konkurentsis veel ühe ööklubi luua?
Klubi on Vibe’ide loogiline jätk. Mingil hetkel hakkasid seal massid tõrjuma seda osa publikust, kellele pidu algselt mõeldud oli. Ehk siis neid, kes nägid vaeva enda kostümeerimisega jne. Leiutasime neile ürituse ürituse sees ehk Club Prive’i, kuhu pääsesid väljavalitud. Nüüd tegutseb klubi eraldi üksusena.
Meie ja me publik on vanemaks saanud ning hindab privaatsust. Pealegi liigub kogu maailma klubikultuur nišiklubinduse suunas. Näiteks Inglismaal on nende kohta uus väljend — klubist ja pubist kokku pandud plub.
Meie eesmärk on käima lükata intelligentse muusikaga koht — koht, mida me ise väärtustame. Kuna oleme muusikaäris sees, saame väiksesse kohta tuua suurt kvaliteeti. Klubi slõugan ongi: Small club big DJ.
Klubi nimi vihjab privaatsusele. Kas sellest tulebki kinnine klubi väljavalitutele?
Kuna oleme siia kõvasti investeerinud ja pakume kõrget kvaliteeti, siis tahame, et kliendid pakuks meile teatud kvaliteeti tagasi. Võib öelda küll, et oleme suunatud kvaliteetrahvale. Kehtestame liikmekaardisüsteemi, mis aga ei tähenda, et ülejäänud sisse ei pääseks. Kui inimene vastab meie formaadile, on ta teretulnud. Külastajate sobivuse üle hakkab uksel otsustama nii-öelda näokontroll.
Klubis töötab ettekandjana liliput. Kas tema palkamine on tingitud soovist taas üllatada ja publikut ligi meelitada?
Ma ei nimetaks Jagnat liliputiks, ta on lihtsalt väikest kasvu inimene ja kindlasti mitte pole ta palgatud eksponeerimiseks. Jagna kannab endas klubi sõnumit, et me ei hinda inimest välimuse, vaid sisemuse järgi.
Mis oli klubi luues kõige raskem?
Hea personali leidmine. Töötajad on ühed olulisemad õhkkonna loojad. On üsna tavaline, et saad klubisse minnes uksel turvamehelt metalliotsijaga vastu mune ja kogu õhtu ongi rikutud. Üritame vältida asju, mis meid endid mujal on häirinud.
