Charlene Rennit sõi kaameli- ja hobuseliha

"Söömine on üks suurimaid naudinguid elus, mille pealt ma kunagi kokku ei hoia ning mille arvelt end piirama ei hakka," räägib Abu Dhabis elav Charlene Rennit.

"Tõsi see on, et Jaapani köögist tunnen tegelikult ikka väga puudust. Kui Euroopas elades külastasin Jaapani restorane üle päeva, siis siin elades haruharva. Ka kodust toitu tahaks tihemini, ehk kunagi tuleb ka see aeg, millal kodus pliidi taga ise jõuan süüa teha, või siis teeb seda siiski mees," muigab Charlene

Buduaaris

, et söögitegemise jätaks ta pigem mehele.

“Kuna olen paras eksperimenteerija, siis olen jõudnud ära proovida kõiksugu molluskeid, kaameli- ning ka hobuseliha, teod ja konnajalad pole minu jaoks juba ammu võõrad. Siin on ühes Itaalia restoranis näiteks imemaitsvad jäneseliharavioolid."

"Nii toorest kala kui ka liha söön palju, just Liibanoni köögis kasutatakse toorest liha väga palju, siis on veel need pisikesed linnud, Asafeerid, mida süüakse koos kontidega. Igasugu putukaid olen isegi proovinud, aga jah, pole eriline fänn. Austreid võin samuti lõputult sisse kulistada. Mida ma ei söö, on sealiha ja mitte kunagi ei prooviks ma mingeid roomajaid,” nendib Charlene, et toore liha ja kala, molluskite ning tigude vastu pole tal midagi, kuid sealiha ta oma taldrikul näha ei taha."