Inesel on kurtidega seotud oma lugu täiesti olemas, kirjutab Õhtuleht. "See teema on minule kuidagi eriti südamelähedane, sest minu vanaema ja vanaisa olid Porkuni kurtide koolis õpetajad," ütleb Ines. "Mäletan neid õpilasi hästi, ehkki nad olid juba suuremad inimesed, mitte päris väikesed põnnid," meenutab ta.

Eda-Ines kurtide õppuritega väga lähedalt suhelda ei saanud sel lihtsal põhjusel, et ta ei osanud viipekeelt. Vanavanemad loomulikult oskasid. "Kuna olen muusik, moodustavad helid minu elus väga suure osa – mitte ainult laulud, vaid näiteks ka loodushääled. Seepärast mul ongi nii hea meel, et need väikesed lapsed, kellele me raha kogume, saavad kuuljaks ja ka seesama pisikene Nora läheb ükskord kooli koos kuuljate lastega," heldib Ines.