Vanillaninja PIRET JÄRVIS (21) kasutab iga vaba hetke Eestis puhkamiseks. Sest siin on parimad juuksurid ja parim noormees, kes on suutnud siiani Pireti popstaaristaatusega toime tulla.  

 

Piret, Eurovisioon on möödas - kas muljed on klaarid?

Superlahe kogemus oli! Isegi kahju, et see läbi sai. Väga hea, et me seal ära käisime. Me küll osaleme suurtel teleshow´del päris tihti, aga see oli ikka omaette, teistmoodi asi. 


Sul on hääl ära!

Hääl läks ära järgmisel päeval pärast finaali. Me ikka päris kõvasti karjusime punktide andmise ajal. Seal levis vist ka mingi kurguviirus. Läti ühel lauljal oli hääl ära, ta proovides üldse ei laulnud. Mari-Leenil (Suntribe’i liige — toim) oli ka sall kaelas.



Milliseid vastukajasid teie esinemine Šveitsis tekitas?

Me ise pole veel lugenud ühtegi artiklit, aga meie Šveitsi esindajad saatsid kohe sõnumeid, et šveitslased on väga rahul, lehtedes kiidetakse ja kõik tähistavad meie head kohta. Šveitsil pole tõesti kaua aega hästi läinud, nüüd nad saavad tänu meile järgmisel aastal otse finaali.

Alguses šveitslased väga nurisesid, et nemad ei saanud Eurovisioonile oma esindajat valida. Aga nüüd nad nägid, et see õigustas end.


Mis mulje Suntribe’i tüdrukutest jäi?

Nendele kindlasti tundus see kõik veel suurem ja huvitavam. Näha oli, et nemad vist jooksid seal rohkem ringi ja sobitasid hulgim uusi tutvusi kui meie. Meie võtsime asja rahulikumalt.


Kuidas suhtud teie võrdlemisse? Olete te piisavalt sarnased?

Eks meid püüti sarnaseks teha. Ma arvan, et Sven Lõhmus (Vanilla Ninja looja — toim) järgis nendega sama malli, mis kunagi meie puhul töötas. Tänaseks päevaks me ei ole enam eriti sarnased. Tüdrukud küll mõnevõrra, aga muusika poolest üldse mitte. Ja bändi meeleolu — nemad pandi kokku võistluse kaudu, juba see on erinev. Meie oleme algusest peale rohkem kokku hoidnud. Ma tean ka, et Suntribe’i tüdrukud pandi tegema sellist muusikat. Näiteks Laura on hoopis paadunud jazziaustaja ja ise võib-olla hea meelega sellist muusikat ei teekski. Meile on meie muusika aga alati väga meeldinud, «Kung Fu» laul kaasa arvatud. Me oleme alati olnud hästi hingega asja juures.


Kes teile need vaimustavad valged kostüümid disainis?

Need ei olnudki disainitud. Kostüümidega läks kiireks. Kaks nädalat enne Eurovisiooni ei olnud meil veel midagi selga panna. Teadsime, et tahame valgeid riideid, aga siiski meie stiilis. Siis meie Saksamaa kostümeerija ostis poodidest valged riided kokku ja üks Saksa disainer lõi meie näpunäidete järgi needid sinna, kuhu vaja.


Kust te oma aksessuaarid ja vidinad leiate?

Selliseid vahvate vidinate poode on päris palju. Viimasel ajal oleme küll peamiselt Saksamaal šoppamas käinud, aga ka siin Eestis on juba palju häid kohti, kust ketikesi ja needikesi soetada.


Te võiksite Vanilla Ninja kaubamärgi välja töötada, igasugu träni selle all müüa?

Jaa. Me oleme seda tihti arutanud, et midagi taolist võiks tulevikus teha, mingeid tooteid bändist edasi arendada.


Eestis pole teiesuguseid staare varem olnud. Kui te Urmas Otile intervjuud andsite, ootasid fännid akna taga. Nüüd ootas kamp kiljuvaid tüdrukuid teid Kiievist saabudes lennujaamas ... Kas tuntus häirib sind?

Enamik fänne on juba kindlad näod, kes on alati kohal. Nad saavad alati kusagilt teada, mis lennukiga me tuleme, ja on vastas. Ma ei tea, kuidas nad seda teevad. Me saame tihti isegi alles viimasel minutil teada, et nüüd on vabad päevad ja võime Eestisse puhkama sõita.

Pärast Oti saadet üritasime vaikselt kõrvalukse kaudu minema hiilida (muigab), aga nad said meid ikkagi kätte. Tegelikult on see ainult hea, tänu neile me oleme need, kes oleme, mis siin ikka nuriseda.


Kas Saksamaal olete sama populaarsed?

Seal on ka kindlad fännid. Näiteks Kölnis on meil suhteliselt suur ja kindel fännkond. Kölnis asub enamik telejaamu. Kui me käime seal saadetes esinemas, siis nad alati uurivad välja ja tulevad vastu. Me juba teame, et meid oodatakse.


Kas sult täna on juba autogrammi küsitud?

Täna veel ei ole. Hommikul saime Lenna ja Katiga kokku, istusime kohvikus. Keegi ei pannud meid tähele.


Siin ka kambas, olete ju niigi kogu aeg ninapidi koos?

Me oleme omavahel parimad sõbrannad ja täiesti kokku kasvanud. Kahtlane tunne tekib, kui kokku ei saa. See on väga oluline, et inimesed saaksid bändis hästi läbi. Muidu oleks väga raske kuhugi jõuda. Niikuinii on väga palju pingeid. Kui ei oleks inimesi, kellele toetuda ja keda usaldada, oleks jube raske.


On teil omavahel ka mingid jaotused, kes on kellega parim sõbranna?

Eks ikka , kellel on rohkem ühist. Aga Kati ja Lennaga oleme kolm aastat peaaegu iga päev koos olnud, Katiga veel enne seda. Vist juba 14 aastat oleme temaga tuttavad.


Kaua te nüüd veel kodus olete?

Ma ei oskagi öelda. Paar päeva tagasi oli juba alarm, et tüdrukud, lennukisse! Saime selle natuke edasi lükatud. Praeguse seisuga sõidame järgmise nädala keskel.


Kas Eestis on ka mõni esinemine tulemas?

Me ise väga tahame Eesti fännidele ka midagi teha. Praegu aetakse neid asju. Ma väga loodan, et augustikuus tuleb siin üks kontsert.


Mida sa kodus olles teed?

Saan sõpradega kokku. Nädalavahetustel käime koos väljas. Tuleb ka töiste asjadega tegelda, vahel istun pool päeva telefoni otsas. Eile näiteks läksin kell seitse magama ja magasin üle kaheteist tunni jutti. Ka see kulub patareide laadimiseks ära. Loodan, et see nädal ei jää meie ainsaks puhkuseks. Mõned vabad päevad ikka on esinemiste vahel. Siis tuleme jälle Eestisse. Ma tahan alati Eestisse tulla, kui vähegi võimalust on.


Mis sind siia tõmbab?

Kõik. Eesti on kõige lahedam riik terve maailma peal. Olen sellest nüüd ringi reisides aru saanud. Loomulikult on siin ka sõbrad ja pere. Siin on paljud asjad kõige paremad. Täna lähen juuksurisse, käin alati Eesti juuksurite juures. Ükskord lasin Saksamaal juukseid värvida, ja nad keerasid igavese jama kokku. Kiievis oli meil Eestist meikar kaasas, ja paljud küsisid, kes teile nii ilusa meigi tegi.


On sul oma noormees? Elab ta Eestis?

Võin öelda, et jah, on küll. See on ka üks põhjus, miks ma alati siia sõidan.


Kas teda häirib sinu tuntus ja töö?

Ikka häirib. Meil ei ole ju tavaline suhe. Näeme teineteist palju harvemini kui enamik paare. Muidugi on see raske, see tekitab palju probleeme ja tülisid. Aga senimaani oleme hakkama saanud. Oleme koos kolm aastat, juba enne Vanilla Ninjat.


Suhtled veel ka oma sõbrannadega bändieelsest ajast?

Jaa, loomulikult. Neid ma peangi oma tõelisteks sõpradeks, keda saan usaldada ja kelle peale loota.


Eksliikme Maarja Kiviga suhtlete? Ta ütles ühes intervjuus, et ninjad on ta unustanud.

Me ei ole suhelnud enam. Igaühel on omad tegemised ja oma elu. Ei ole viimasel ajal enam tõesti ühendust olnud.


Miks ta teie suhtes nii sapine on?

Ma lugesin ka neid lugusid. Kunagi ei tea ju, mida tema tegelikult ütles ja kuidas ajakirjanik tõlgendas. See, mis ta Lenna ja tema jalgpallurist sõbra kohta ütles, tundus küll päris julmalt öeldud olevat.


Te ise ei ole Maarjaga sel teemal rääkinud?

Ei ole. Ega ma mingit vimma küll ei pea. Las ta ütles, mis ütles. Muidugi teeb haiget, kui ta ütleb, et me pole õnnelikud. Kuidas ta julgeb kommenteerida sellist teemat? Ma olen väga õnnelik ja miks peaksin valetama? Ma saan tegelda just sellega, mis mulle meeldib, mul on olemas inimesed, kes mind armastavad. Ma ei oskaks rohkemat tahta.


Kui kaua Vanilla Ninja kestab?

Ma loodan, et kaua.


Nagu Rolling Stones — rokite veel 60aastastena?

Naiste puhul on see natuke kahtlane. Kes tahab näha laval mingeid 60aastaseid tädisid? Aga eks vaatame 40 aasta pärast!


Kui rikas sa oled? Kas esimene miljon on juba koos?

Ma ei tea, pole viimasel ajal vaadanud oma pangakontot. Ei, tegelikult, see rahateema on liiga isiklik. Ma igaks juhuks ei ütle midagi, sest siis annab see põhjust ka tulevikus samal teemal küsimusi esitada. Mis vahet seal on, kui palju me teenime!


Mis saab edasi? Maailmakuulsad te ju veel ei ole?

Tahaks muidugi edasi minna ja uusi maid vallutada. Uus koht, kus me jaanuaris käisime, oli Jaapan. Suvel läheme sinna uuesti. Meie plaat on edukas ka Brasiilias, tahaks seal kontserte anda. Ise sooviks rohkem Euroopas uusi riike vallutada. Eriti Skandinaavias. Loodan, et plaadifirma võtab selle peagi käsile.


Kas reisite juba nii palju, et lennukisse istudes ei teagi, kuhu?

Ei, nii ei ole veel olnud. Kui bussiga reisime, siis kordan alati peas, et nüüd me läheme sinna, nüüd sinna. Väga piinlik oleks, kui segamini ajaksin. Viimase Saksamaa-tuuri ajal oli küll nii, et ema helistas hommikul ja küsis, kus te siis olete täna. Ja mul oli mäluauk. Rääkisin emaga paar minutit ja seejärel tuli meelde, et vist Münchenis oleme.


Kuidas vanemad asjasse suhtuvad? On nad uhked ja õnnelikud või pigem muretsevad?

Eks mõlemat. Uhked ja õnnelikud on nad kindlasti. Vanemad on ühed mu suurimad fännid. Eriti isa, ta vist iga päev vaatab meie kodulehte ja korjab meie kohta igasugust infot. Lapsevanematena nad muidugi muretsevad, kas ma ikka söön ja magan korralikult.


Kas vahel pidu ka panete?

Vastavalt sellele, kas on võimalust. Pidu peab ikka ka panema. Aga vanemaks saades on tulnud tunne, et ei jaksa enam. Vahel, kui on võimalus pidutseda, lähen ma vabast tahtest hoopis magama. Minu jaoks on kõige tähtsam tervis — kui see vastu peab, siis saab tööd teha.

Viimane tuur aprillis oli väga tore, saime oma taustabändiga väga hästi läbi. Nendega oli küll väga lõbus koos olla, selle tuuri ajal ei olnud tunnet, et tööd teeks, see oli puhas lõbu. Kui esinemine hästi läks, tegime ikka hotelli baaris väikese peo. Aga me ei ole mingid läbustajad! Meie tüüpiline pidu on, et keegi võtab kitarri kätte, keegi läheb klaveri taha, ning musitseerime ja laulame koos.


Viitsite vabal ajal ka veel laulda?

Nojah, see on ju kõige lõbusam vaba aja veetmise viis. Laulame popi- või rokiklassikat, oma lugusid mitte eriti.