Endise tunnustatud ajakirjaniku ja praeguse europoliitiku MARIANNE MIKKO töökabinet Brüsselis paistab silma suurepärase vaate, piinliku korra ja kauni orhideega aknalaual.
Marianne (46) püüab meid fotograafiga kinni ühes europarlamendi kohvikus. Oleme andmas just toetusallkirja tiigrinahkadega kaubitsemise vastu, kui saabub Marianne, suur punane sall õlgadel, ja viib meid oma imelise vaatega kabinetti.
«Ma ei tegele paljude asjadega ise, assistendid aitavad, nad tunnevad seda maja juba paremini kui mina,» ütleb proua Mikko. «Ma usaldan oma assistente päris palju. See töö on siin päris mahukas, kõigega ei jõua kursis olla ja kõigel silma peal hoida. Minu teemad on välispoliitika, naabruspoliitika Moldova ja Valgevene kujul, meedia ning kalandus. Nendega tegelen isiklikult.»
Jutt libiseb sujuvalt mõrvatud Benazir Bhutto, naispoliitikute rolli ja Lõuna-Aasia juurde, sest Marianne käis hiljuti Pakistanis valimisi jälgimas.
Kas naispoliitiku tapmine puudutas sind kuidagi isiklikult?
Jah, tundsin väga suurt kurbust. Ma olin väga nördinud. Benazir Bhutto pühendumus teenida oma maad ja rahvast oli imetlusväärne. Ma arvan, et tippu jõudnud naisi tuleb väga hoida. Nad on inimkonna jaoks vajalikud naised, neid ei tohi tappa. Igasugune tapmine on mulle vastuvõetamatu. Poliitikat ei tohi teha verd valades.
#end#
Kas tundsid Pakistani endist peaministrit Benazir Bhuttot isiklikult?
Ei tundnud. Mu väga hea sõbranna Neena Gill, kes on India delegatsiooni juht, käis küll Benaziriga läbi.
Kuidas Neenaga kohtusid?
Ma tulin Euroopa Parlamenti 2004. aastal. Olin sõitmas autoga lennujaama, kui mu kõrvalistmele istus Neena Gill. Ta on Briti leiborist ning sündinud Indias, päritolult sikh. Vestlesime väga pikalt ning oleks seetõttu äärepealt lennukist maha jäänud. Me oleme head sõbrannad. Ma olen käinud tal mitu korda Londonis külas ja tema Eestis. Ma olen käinud ka tema sünnilinnas Ludhianas Punjabis. See on sikhimaa ehk turbanit kandvate hindude kodumaa. Sikhid on Indias eriliselt lugupeetud kui sihikindlad inimesed ja eriti vaprad sõdalased.
Kuidas te sobite?
Maailmavaated on meil sarnased. Kuulume ühte fraktsiooni, ma olen sotsiaaldemokraat, tema leiborist ehk Briti Tööpartei esindaja. Mul on üle maailma palju sõpru, ka Aafrikas ja Jaapanis. Nahavärv pole tähtis. Ja välispoliitika vastu olen ma tundnud huvi juba esimest klassist. Mu õpetajad on meenutanud, et ma tüütasin neid küsimustega Indira Gandhist ja kuninganna Elizabethist. Lõikasin lapsepõlves ajakirjadest välja artikleid kuulsatest naistest ja maailma poliitikutest.
Kas su suurepärase vaatega nurgakabinet kuulub erisoodustuste hulka, on see juhuslik valik või näitab positsiooni?
Ei seda ega teist.
Sul ei läinud poliitikuks saamine väga kergelt, hääled tulid raskelt ja riigikogusse sa kohe sisse ei saanud.
Vastupidi, ma kogusin Pärnus 1299 häält. See on hea häältesaak, aga sisse ei saanud, sest mõõdukatel oli 2003. aasta märtsis üsna kehvapoolne seis. Eelnevatel kohalikel valimistel sügisel 2002 esineti kesiselt ja üldvalimistele mindi mitte kõige lootusrikkamalt.
Kes sind poliitikasse kutsusid?
Heljo Pikhof ja Eiki Nestor.
Sa olid ETV Brüsseli korrespondent. Kas tahtsid tagasi tulla, sest Brüssel on ilus linn ja elu on siin mugav?
Küsimus on Euroopa Liidus. Ma arvan, et Pariis on ilusam linn. Kuid mulle meeldib töötada intellektuaalselt põnevas keskkonnas.
Siin on põnev?
On küll.
Kas tunned, et teed vajalikku asja?
Tead, Paavo, see ei ole minu ütelda. Küsimus on selles, mis jääb ajaloo annaalidesse. Ma olen pea poolesajal korral täisistungitel suures saalis sõna võtnud. Eestist valitud teise saadikuna teen raportit ehk seaduseelnõu. Mu raport kannab nime «Mitmekesisus meedias ja meedia koondumine». Teatud asjad jätavad märgi maha. Eks ajalugu otsustab. Ma teen seda tööd enesele hinnaalandust andmata. Vähemalt ma püüan.
Mida ütled euroskeptikutele?
Ma ei signaliseeri euroskeptikutele ühtegi sõnumit. Ka neil on oma koht päikese all. Euroskeptikute asi on Euroopa Liitu kritiseerida, mina olen realist. Leian, et Euroopa Liit on Eestile kasulik.
Kui pikad on su sõnavõtud?
Need on erineva pikkusega. Kuid meie formaat on üks minut, poolteist minutit, kaks minutit. Kui sa oled 10 sekundit üle, siis võetakse mikrofonilt võimendus tagant ära.
Kas kõned on ette valmistatud või lendad emotsioonist peale?
Mu kõned on ette valmistatud. Need kestavad 60 või 120 sekundit. Olles töötanud raadios ja televisioonis, ei maksa mul arvata, et inspiratsioon tuleb siis kui vaja. Kõned on ka eelnevalt korduvalt läbi loetud kõva häälega.
Mis keeles?
Ma pean kõned eesti keeles, sest see on siin ametlik keel ja kombeks on rääkida oma emakeeles. Ma räägin siis, kui mul on sõnum. Ma ei oska rehkendada, et mis on mulle kasulik või millal oleks soodne suu kinni hoida.
Oleks see võimalik?
Küsimus ei ole ju ainult siinses 785 saadikus. Kõik räägitu peegeldub ka Eestist tagasi, kas või internetikommentaaridena. Muide, mu assistendid on mul keelanud neid lugeda. Aga nad annavad ülevaate. Mu soovitus kommenteerijatele on sama nagu president Toomas Hendrik Ilvesel: kui on julgust kirjutada kurjasti, siis võiks julgust olla kirjutada sinna alla ka oma päris nimi.
Kui kaua tunned Toomas Hendrik Ilvest?
Oleme tuttavad ligi 20 aastat, Sõltumatu Infokeskuse aegadest. Sellest ajast saadik, kui meie praegune president töötas Vabas Euroopas.
Kas loed ka midagi?
Hetkel loen Ly Undi India päevikut, tema tähelepanekuid Varanasist. Ma jälgin huviga, kuidas Ly nendel tänavatel toimetab. Ma olen Indias käinud kuus korda, peamiselt missioonidel, kuid Varanasi külastamiseks peab olema hingeliselt valmis. Ikkagi hindude püha linn.
Kas oled ka Goas hulkunud?
Pole sellesse turismipiirkonda veel juhtunud. Aga tean, et paljud eestlased armastavad sealkandis puhata.
Mis sind üllatas, kui teist korda ja uues rollis Brüsselisse tulid?
Minu jaoks oli üllatus, et siin majas tehakse nii intensiivselt tööd. Kui olin siin ajakirjanikuna, võtsin rohkem osa kultuurielust. Praegu ei ole mul selleks aega. Suurt enne kaheksat õhtul ma sellest majast ei lahku.
Kas tulemust saad käega katsuda?
Raportisse ehk seaduseelnõusse on vahel õnnestunud teha parandusi. Näiteks raportisse Kodanikud Euroopale lisasin mõttele «jäädvustada vääriliselt natsismi ohvrite mälestust» paranduse, mille sisu seisnes selles, et jäädvustada tuleks võrdväärselt natsismi ja ka stalinismi ohvrite mälestus. Kuid europarlamendis ei näe mitte igaüks Hitlerit käsikäes Staliniga saatana võrdkujuna. See iga eestlase jaoks arusaadav parandusettepanek põhjustas tugeva diskussiooni.
Mul on teoksil ka 23. augusti kuulutamine üleeuroopaliseks mälestuspäevaks. Kui see läheb läbi, siis see näitab, et oleme külma sõja aegse Euroopa painetest ja hirmudest üle saanud. 23. augusti, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise päeva tähendust tunnetatakse Poolast Eestini ühtemoodi, kuid sakslastega lähevad arvamused lahku. Sakslastele võib näida Hitler hirmsam kui Stalin, kuid need kaks kurjalille on võrdväärselt halvad.
Kas europarlamendi maja imeb energiat või hoopis annab?
Ma ei oska maja kohta midagi öelda. Töö seisneb ju inimestega kohtumises ja liitlaste leidmises. Ma usun, et siin majas mul vaenlaseid ei ole, kuid kindlasti on piisavalt liitlaseid.
Mitmed Eesti saadikud on öelnud mulle saadik Tatjana Zdanoka nime, tema põhimõtetega tuleb sul aeg-ajalt jõudu katsuda.
Ma võin öelda selle Lätist pärit Euroopa Parlamendi liikme kohta, et tal on imekena naeratus. Peaaegu budistlik naeratus. Asjad, mida ta poliitiliselt teeb, on mulle vastuvõetamatud, kuid ma ei võta seda isiklikult. Ma ei vihka teda, küll aga püüan sellest naisest aru saada. See on euroopalik suhtumine.
Kuidas su isiklik elu läheb?
Selleks ei ole mul aega. Kui siit koju jõuan, siis tahaks olla omaette või suhelda väga väikese ringi inimestega. Iga inimene vajab natuke omaette olemise aega.
On sul siin lähedasi sõpru?
On küll, nii mehi kui ka naisi, kellega sõbra tasemel suhelda ja küsida, kuidas kodus läheb.
Kus on sinu kodu? Brüsseli korter on mulle rahulik paik, mida võin nimetada ka koduks. See on kesklinnast veidi eemal, kandis, mis on mulle armas, ja seal jalutavad inimesed ei ole üldse seotud euroasjaga.
Millist muusikat sa kuulad? Ma eelistan klassikalist muusikat. Seda kuulates ma puhkan ja mulle tulevad helged mõtted. Kodus panen mängima alatasa Annie Lennoxi, Diana Kralli või Norah Jonesi. Vahel kuulan ka Pink Floydi, Led Zeppelini, Procol Harumit, Rod Stewartit.
On sul sõnum oma valijatele — pärnakatele?
Pärnakad elavad ühes maailma kaunimas linnas, millel on imeilus rand. Nii parkiderohket linna teist ma ilmas ei tea. Sellises linnas elada on suur õnn.
Mida sa tahad öelda Eesti inimesele, kellele tundub, et tal on ikka veel liiga vähe, näiteks India vaesuse taustal?
Vaesuse peale mõtlesin viimati Kambodžas ühes külas, kus elektrit toodetakse lokaalse generaatoriga ja ainsat telerit vaadatakse üheskoos. Sinna rajati Euroopa abirahadega puhta vee kaev küla keskele. Seal siis kogunevad lapsed mängima ja naised külajutte rääkima. Sellesama küla mitmed noored mehed olid maamiinide ohvrid. Kambodžalase jaoks on suur asi peotäis riisi ja täis kõht.
Sellises kohas saad aru, et Eesti on 17 aastaga jõudnud peaaegu heaoluriigi tasemele. Kuid Eestis mõeldakse liiga palju sisemajanduse kogutoodangule ja liiga vähe siseturu õnneastmele.
Ma ei oska rehkendada, et mis on mulle kasulik või millal oleks soodne suu kinni hoida.
Marianne Mikko
*Sündinud 26. septembril 1961. aastal Võrus *Tähtkujult Kaalud
*Viibinud 12aastaselt rahvusvahelises lastelaagris Poolas. Kirjutas sealsest elust ajalehele Pärnu Kommunist artiklite sarja.
*On mõelnud näitlejaameti peale ning öelnud Pärnu draamastuudio lavastuses «Dr. Noormanni kirjasõprade kokkutulek» lause: «Mina ei tea, millist rinnahoidjat ma kandma peaks.»
*Lõpetanud 1984. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala.
*Teinud Eesti Ekspressi ajakirjanikuna intervjuud Juri Lotmani, Juri Afanasjevi, Vladimir Žirinovski, sir Bob Geldofi ja Gary Brookeriga.
*On öelnud, et ka glamuurne daam võib olla sotsiaaldemokraat.
*2004. aastal sai Toomas Hendrik Ilvese häältega sisse Euroopa Parlamenti.
*On kirjutanud parlamendiliikmete majandushuvide deklaratsiooni: «Pole midagi deklareerida.»
Kuuluvused:
*Põhiliige Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjonis ning kalanduskomisjonis
*Asendusliige kodanikuõiguste komisjonis
*Moldova delegatsiooni juht Euroopa parlamendis ja lihtliige Lõuna- Aasia delegatsioonis (Pakistan, Nepal, Bangladesh, Sri Lanka, Maldiivid)
