Suurärimees NEINAR SELI katse remontida oma esimest autot lõppes plahvatuse ja tulekahjuga.

Neinar (48) istub Tartu «pläskumaja» kõige kõrgemal korrusel oma kabineti laua taga ja joob rohelist teed.
«Kell on juba nii palju, et võib tee kõrvale ka midagi kangemat võtta….Küsisite ju mu elu esimest pohmelli?» muheleb
Neinar. Mehe suu püsib muigel, kui ta oma elu esimesi meenutab.

Esimesed triibulised
Neinar oli väiksena sedavõrd hea laps, et ta tagumik ei vajanud triibutamist. Mehe vanemad kasvatasid põngerjaid pigem veenmise kui vitsa abil. Kord oli Neinar keretäiele väga lähedal. «Olin umbes viiene. Võtsin köögist salaja tikud ja läksin nendega maja taha mängima. Kulu süttis põlema. Ema ja isa manitsused jäid mulle kauaks meelde. Õnneks ei järgnenud sõnadele triibulisi.»

Esimene armastus
«Eks see esimene armastus sinna viiendasse klassi jäi. Selles vanuses käis flirtimine põhiliselt tüdrukute patse tirides. Esimeste musideni viisid tantsud klassiõhtutel. Mu kooliajal oli peotants väga popp ja kui sul oli oma partner, siis olite te tänapäeva mõistes väga kuum paar. Kahjuks polnud tunded kahepoolsed. Tüdrukud said varem küpseks ja kiikasid vanemaid poisse.»

Esimene sigarett
Neinar sai suitsumaitse suhu keskkoolis klassiõhtul. Noormees oli kooliajal kõva spordipoiss ja atleedil ei sobinud sigarette teha. Neinarile meenub, et tol ajal polnud suitsetamine üldse kuigi popp tegevus. Tema klassis tõmbasidki vaid mõned poisid.
«Vedasin keskkooli lõpupeol klassivendadega kihla, et ei pane nelja aasta jooksul sigaretti suhu ja mul pole siiani vajadust tekkinud.»

Esimene pohmelus
«Jõin esimese suurema koguse alkoholi ülikooli esimese kursuse talvelaagris. Peole ei järgnenud suurt pohmelli, kõva spordimehena oli mu seedimine hea ja seetõttu läksid mürgid mu seest üsna ruttu välja.»

Esimene palk
Neinar teenis esimese palga auga välja viiendas klassis. Neinaril on tänini meeles, et neli tundi päevas Konguta sohvoosi põllul ja kõliseski kaks ja pool rubla taskus. «Selle eest sai palju magusat osta. Trops maksis seitse kopikat ja Eskimo jäätis üksteist. Iseteenitud raha oli märksa suurema väärtusega kui vanematelt saadud taskuraha!»

Esimene töökoht
Neinar nimetab esimeseks töökohaks ülikooli ja kõike sellega seonduvat. Mehe tööraamatu leheküljed näitavad, et käe valgeks sai ta tudengina ametkonna valveteenistuses kolmanda kategooria elektrikuna. Suvel teenis lisa veoautoga GAZ-52 mööda Eestit konserve laiali vedades. Konservivedu käis, kuni Neinar tundis, et töö hakkab õpinguid segama.

Esimene triumf
Neinari elus on spordil alati olnud tähtis koht, mistõttu ta esitleb sportliku saavutuse. Mees tuli 14aastaselt vasaraheites poiste C-klassis Eesti noortemeistriks, tulemusega 66,96 meetrit. Meistertulemusest kirjutas lausa Spordileht. Neinar märgib ära ka oma viis aastat klaverimänguõpinguid. «Kuid seda küll rohkem selleks, et vanematele meelepärane olla.»

Esimene välisreis
1979. aastal esindas Neinar Tartu Ülikooli kolmandal kursusel kolhoosi võistkonda kergejõustiku tõstmises. Heade tulemuste eest eest sai preemiareisi Bulgaariasse. Aasta hiljem õnnestus tal Soomet külastada.

Esimene auto
Esimese auto, VAZ 2105, ostis Neinar aastal 1983 Pihkvast. Ta teenis selle soetamiseks raha roosi- ja tulbikasvatajatest vanemaid abistades. «Kasvatasin tulbisibulaid ette ja naistepäeval läks kõva äri lahti ja sealt see autoraha tuli!»
Neinar sõitis varem vanemate autoga, kuid selle rooli keerata polnud päris see tunne, mis oma autoga ringi kimada.

Esimene autoõnnetus
Üheksakümnendate alguses juhtus Neinaril autoga kole lugu. «Hakkasin töölt koju minema, kuid auto ei käivitunud. Olin hommikul kanistrist, kus oli ka natuke vett, paaki bensiini valanud. Segu külmus päeva jooksul ära ja seega ei läinud auto enam käima.»
Sõbra abiga viis mees auto koju ja hakkas viga otsima. Kui mehed paagi maha võtsid, tuli välja, et sisu on külmunud.
«Võtsime ämbriga bensiini ja valasime selle paaki, kontrollimaks kas pensiinipump töötab» ütleb Neinar.
Mehed ühendasid akujuhtmed külge… Kohe käis kõva kõmakas ja puhkes tulekahju. Maha põlesid garaaž ja kaks autot ning Neinari käsi sai tõsiseid põletushaavu. Tulekahju oli kustutamas seitse päästemasinat.
«Seda õnnetust ei taha meenutadagi. Armid on veel seniajani käel. Näed, karvad siin enam ei kasva, aga õnneks nahka enam ei aja. Kõik, mis ei murra, teeb tugevaks.»