“Eestis on kerge kuulsaks saada, seda näeme me päevast päeva ja polegi justkui oluline mille eest või milles see “kuulsus” seisneb," sõnab ta, ent nendib, et teisalt kipub kerge kuulsus jällegi horisonte madalamale seadma kui võimed lubaksid ja seda kohtab jällegi lubamatult tihti.

Evelyni teeb kurvaks ka tõik, et kõik kes vähegi erineda püüavad, üle keskmise ambitsioonikad on või lihtsalt “ajast ees”, neile ollakse kerge näpuga näitama ning maha tegema: “Eesti ühiskond armastab turvalist keskpärasust ja seda, et keegi hallist massist väga ei eristuks. Eestis ei sallita vähegi julgemaid ütlejaid, tegijaid, teistmoodi mõtlejaid — ühesõnaga neid, kes on omast ajast ees või lihtsalt ambitsioonikamad ja see on midagi, mis mind Eesti elu juures tõsiselt morjendab ja kurvastab."