Filmimees Ken Saan põeb ofidiofoobiat

"Ükskõik, kuhu ma ei lähe, kõikjal näen esimese asjana kuskil madu," räägib filmimees Ken Saan, kes põeb ofidiofoobiat.

"Kui lähen loodusesse, vaatab mulle esimese tegelasena alati kuskilt rästik vastu," jutustab Saan, kes mitte kunagi pikas rohus ilma kummikuteta ei käi.

"Mul on kummikud alati auto pagasnikus," ütleb Saan.

Kuid ega rästik pole ainus, keda mööda ilma ringi rändav Ken on trehvanud.

"Mul on reisidel õnnestunud alati mao otsa sattuda. Mäletan, kui Indias olles nägin käevõru jämedust  madu. Kui küsisin elanikelt, kas ta on ka mürgine, öeldi, et mitte väga mürgine," muigab Saan.

Samuti meenub Kenile lugu, kui ta Nevada kõrbes tegi koos reisikaaslastega öösel metsapeatuse. "Hiljem nägime silti: "Ettevaatust! Lõgismaod!""