ANDO KIVIBERGi võiks hüüda Viljandi Folgiks, Eesti tunneb teda selle kaubamärgi kaudu. Mulgimaa pealinna lubab mees pea veel vingemaks kohaks vuntsida.

Sõidame Andoga (37) lumises Viljandis, mööda valgest kirikust lossimägede suunas. Vahetult enne Laidoneri ratsa-monumenti pöörame paremale. Pärimusmuusika festivali ajal jookseb siit toidutänav, kus rahvast on murdu. Karvaseid ja sulelisi üle maa ja merede. Talvel valitseb siin vaikus. Üksikud töömehed askeldavad vana hoone kallal, mis varem oli Viljandi mõisa ait. Linn andis aida Ki-vibergi meeskonnale ja finantseerib suures mahus ka ümberehitust.

Siia tuleb pärimusmuusika keskus! «Vinge asi!» ütleb Kiviberg ja asub loetlema: kontserdisaal, miljonivaatega kohvik — Lõuna-Eesti parim, rahvaülikool, raamatukogu, harjutussaalid. «Nii traktorist kui ka pankur võivad tulla siia nädalavahetusel torupillimängu õppima,» pakub Kivi-berg, kinnitades, et keskuses saavad kõik osa millestki, mis teeb tuju heaks. Ja juba aasta pärast loodetakse hoonesse sisse kolida.

«Teen oma asja nii hästi, kui suudan. Viljandi saab veel loovintelligentsi hulgas väga hinnatud kohaks,» usub Kiviberg. Ta ise on rändaja tüüp, sündinud Rakveres, pärit Käsmust, elanud ja õppinud nii Tallinnas kui ka Hiiumaal. Lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusika eriala. Pärast eksirännakuid on ta tagasi Mulgimaal.

Lähemalt 6. märtsi Kroonikast