«Ma just abiellusin teist korda sama naisega!» rõõmustab maailmakuulus kitarrivirtuoos Francis Goya. Peatselt Tallinnas esinev täht jagab Kroonikaga oma Maroko kodu aias peetud pulmapeo pilte ja räägib, kuidas ta noorusaja armastus on tuleproovidele vastu pidanud.

Ehkki Aafrika päikesegrill kella üheksa paiku hommikul juba tõsiselt turja kütab, rüüpavad Francis (63) ja tema naine Jacqueline (59) tulist kohvi - pererituaali kohaselt. Nad on parasjagu kõrbes pulmareisil, mille kinkis neile noorem tütar Valérie (39), kes elab koos mehe ja poolteiseaastase tütrega oma vanemate villas Marokos Marrakechis. Goyade pere kolis kodumaalt Belgiast Aafrika taeva alla kaks aastat tagasi.
«Käisime tütrega juba varem kõrbes ja mõtlesime: vau, vau, vau, milline koht!» õhkab Francis ja lisab, et ilm hakkab minema väga kuumaks...
 
Abiellusid teist korda, aga sa pole ju oma naisest lahku läinudki?
Mul on alati olnud ainult tema. Uuesti abielluda, kuigi oleme juba abielus - see oli minu mõte. Ma ei küsinud luba. Ütlesin naisele, et järgmisel kuul me abiellume.
 
Pulmatrall käis teie Maroko kodu tagaaias...
See oli väga ilus pidu, aafrikalik. Veetsime kenasti aega. Esimest korda abiellusime Belgias. Lapsed abiellumas... Me olime siis ju tõesti lapsed - tema 18, mina 21 aastat vana. Meil olid katoliiklikud pulmad, läksime kirikusse. Oh, olime nii noored...
#end#
Kuidas Jacqueline sulle silma jäi?
Nägin teda esimest korda, kui ta sõitis jalgrattaga. Ta võis siis olla 16 aastat vana. Ta oli täpselt selline tüdruk, nagu mulle meeldis. Blond, pikad juuksed - nagu Brigitte Bardot. Ütlesin endale mõttes: «See on minu tulevane naine!» Siis ühel päeval kohtusime klubis, no tead, sellises noortele inimestele mõeldud klubis. Oh, ja me rääkisime... Ma ei pea sulle detailidest rääkima. Sa tead ju küll, kuidas see käib. Ma nägin teda hiljem päris sagedasti, kuna elasime ühes piirkonnas. Jah, tol ajal oli ta väga tore.
 
Enam ei ole tore?
Ah, ma teen nalja. Alati on.
 
Kuidas te suhte tulisena hoiate?
Väike suudlus hommikul... Tere hommikust, mu kullake! Kuidas sa magasid? Nii ka täna hommikul. Väikesed armsad žestid.
 
Nii et sa tead, mis on pika abielu saladus?
Tean. Ehk kulutab paljud suhted läbi see, kui inimesed on kogu aeg koos, lähevad koos tööle, söövad kõik söögikorrad koos, nii et neil pole enam ühel hetkel teineteisele midagi öelda...
Minu puhul, kes ma nägin mõnikord oma naist üle kolme nädala, oli see alati nii värske rõõm! Tuled tagasi, näed uuesti oma perekonda - nagu uus elu oleks jälle alanud! See on minu saladus - tuled ja lähed ja tuled jälle - alati õnnelik, kui saab uuesti kohtuda! Hea suhte saladus on ka muidu rõõmus meel. Muusika muudab rõõmsaks. Minu jaoks on see parem kui pangas töötada.
 
Kas naine on nurisenud ka, et tihti reisid?
Nüüd küll. Mu naine on muidugi ka ise minuga palju kaasa reisinud, näinud paljusid riike, aga ta on olnud ka palju üksinda. Enne reisisin kogu aeg. Olin kogu aeg ära. See oli vajalik. Nüüd ta tahab, et ma kodus oleksin. See on väga normaalne, et pärast aastaid kestnud pikki äraolekuid olen viimaks ainult tema päralt. Praegu teen ainult kaks-kolm tuuri aastas.
 
Palju sa oma lapselapsega aega veedad?
Jah, lisaks sellele, et mul on kaks tütart, Sandrine (41) ja Valérie (39), on mul nüüd ka väike tütreke Léa. Ta on 17 kuud vana. Ma olen vanaisa. Ta on oma vanaisa moodi. (Naerab.)
 
Tal on suured silmad...
Jah, tal on tõesti suured silmad. Sinised - see on ookean. Olen temaga kogu aeg. Ta praegu muidugi kõrbes ei ole, sest see on võimatu, aga ta elab kodus mu tütrega. Me näeme teda iga päev. See on fantastiline!
 
Elate kõik ühes majas. Millised peretraditsioonid teil on?
Mu tütar armastab kokkamist ja ta on selles väga, väga hea. See on meie traditsioon, et ta iga päev valmistab midagi erinevat, sest talle meeldib nii. Ta on pidanud kahte restorani. Kui me sööme Maroko toitu, siis valmistavad seda, jah, kohalikud, muidu aga teeb kõike mu tütar.
 
Sina ka kokkad?
Oh, ma olen väga hea kokk! Ei, ei, ei - ainus asi, mida ma oskan, on mune praadida. Ma ei pea õnneks ise süüa tegema. Arvan, et kui ma seda üritaks, ei sööks keegi kodus.
Miks te Aafrikasse kolisite?
Belgias sajab iga päev, puhuvad külmad tuuled. Päikese ja hea ilmaga on palju mõnusam tööd teha. Pealegi, Aafrikast kontsertreisile minnes tuleb ainult üks lennupilet rohkem osta.
 
Sa saad inspiratsiooni päikesest ja soojast tuulest?
Vihm ei ole, jah, inspiratsioonile hea. Belgias on inimesed kurvad. Kõik on hall ja pime. Siin on iga päev taevas sinine. Jah, see on kõik, mis vaja. Kui sul on hea ilm ja hea elu ehk head inimesed sinu ümber - mida rohkemat sul veel vaja on?! See on ka inspiratsioonile parim.
 
Jääte Aafrikas paikseks?
Jah. Tahan jääda siia terveks oma eluks. Naisele meeldib siin ka, ehkki tema jaoks on see ikkagi raskem, sest kliima on suvekuudel kohati äärmiselt kurnavalt palav.
 
Basseinis saab naha maha jahutada...
Meil on suur bassein seal, kus elame. See on väga ilus koht. Iga päev ma ujun kolm kilomeetrit. (Turtsatab lõbusalt.) Ei, ma luiskan praegu.
 
Ma jäin küll uskuma, et sa iga päev kolm kilomeetrit ujud...
Ei, ei, seda ära küll usu! Mulle meeldib vesi ja ujumine, aga mitte nii palju. Golf meeldib mulle samuti. Siin, Marokos on palju golfiradu. Käisin varem iga päev golfi mängimas. Mõtisklen selle üle, et võiks hakata taas tihedamini mängima, aga siiski mitte nii tihti kui enne. Enne olin golfi-proff. Mu tulemused polnud pahad - see on väga raske spordiala, kas tead. Kui saavutad teatud taseme, on väga raske edasi paremini mängida. Kui alustad varases eas, on lood kindlasti teised.
Mina alustasin... Olin siis vist 45 aastat vana.
 
Su naine mängib golfi?
Ei, ei. Talle sport ei meeldi, talle meeldivad loomad. Oh, meil on kodus kaks väikest koera ja kolm kassi. Aga see pole kõik, meile tulevad ka kõik naabermajade kassid sööma.
 
Krokodilli pole?
Võib-olla ühel heal päeval, ega kunagi ei tea ette. Saaks kvaliteetset kinganahka.
 
Transpordiks on kaamel või auto?
Ma pole veel kunagi kaameliga sõitnud. See on turistide meelelahutus, aga meie nendega ei sõida, meil on väga hea auto, mis on spetsiaalselt kõrbes sõitmiseks ette valmistatud.
 
Mis on su jaoks elu suurimad väärtused?
Perekond on kõige tähtsam. Alati. Pärast seda tuleb alles muusika, mis aitab ka armastuses kaasa. Kui sul on probleem, mängid muusikat, siis tunduvad asjad jälle normaalsemad. Armastuses ja elus aitab see palju.
Isegi praegu, kui kitarri mängin, on naine tihti mu kõrval. Talle meeldib see ja me räägime südamest südamesse. Isegi eile õhtul ma mängisin kitarri meie neljases seltskonnas. Küsisin, kas peaksin üht või teist pala mängima ka kontserdil.
 
Kas pere kritiseerib sind ka vahel?
Mulle see väga meeldib. Muusikast räägime kogu aeg. Eks naine ikka ütleb, kui talle ei meeldi, ja ma proovin siis paremaks muuta. Tütar kritiseerib mind samuti. Tegin just ühe bluusiloo, mida kontserdil ei esita, eile me töötasime jälle selle kallal. Vaat see on kena elu. See on väga hea elu.
 
On sul ka iseloomuvigu, millest su naine on sind teavitanud?
Jah, mu naine võib palju kurta. Ta ütleb, et olen nagu laps. Mulle meeldib ujumine, sport - ma ei suuda koju sohvale jääda! Nagu väike laps! Aga miks mitte?! See on parem kui olla vanamees. Aga me teame, et kui hakkad pisivigadele mõtlema, siis lähed hulluks.
 
On sul elus millegi üle kurta?
Muidugi. Kõik kurdavad. Elu pole kunagi sada protsenti fantastiline.
 
Mis pole fantastiline olnud?
Mõnikord tekivad sul väga head sõbrad ja mõnikord oled hiljem kohutavalt pettunud mõnes sõpruses. Mulle meeldivad inimesed, mu sõbrad meeldivad mulle ääretult, ja ma usaldan liiga palju. Tahaksin oma sõpru elu lõpuni hoida, aga mõnikord pettun. Seda ma vihkan. Usaldan inimesi ja pärast kirun: oh, ma poleks pidanud teda üldse kohtama!
Aga oma peres pole ma pidanud iialgi pettuma. Oleme kogu aeg koos ja meil on lõbus. See on väga tähtis - lustida. Organiseerime kodus palju pidusid. Kogu aeg on midagi teoksil.
 
Kardad sa vanadust?
Ainus, mida selle juures kardan, on, et tervis läheb käest ära. Kardan haigeks jääda, ja et ma ei saa enam tööd teha. Muusikat. Kui oled hea tervise juures, saad ka vaimult noor olla.
Kurb on vaadata mõnda inimest... Kogu su elu võib muutuda ühe päevaga, ühe tunniga... (Nipsutab sõrmi.) Niimoo-di!
 
Armusid aastate eest Raimond Valgre muusikasse, millest ka terve albumi salvestasid. Mis on Valgre fenomen?
Ma ei tea. Maagia on maagia. Võib-olla vallutab see romantilisusega. Mu isa oli samuti helilooja ja lõi samasugust muusikat nagu Valgre. Kui ta mängis klaverit, siis kõik nautisid seda, ehkki ta ei olnud professionaal. Ta mängis inimestele iga päev hea meeleolu loomiseks. Selline muusika meeldib inimestele. Kui Valgre meeldib eestlastele, siis miks mitte ka igal pool mujal?! See on maagia kõikidele. Ma mängin kindlasti ka Tallinnas peaaegu kõik ta lood ette.
 
Kui südames sul Tallinn on?
Mulle Tallinn tõeliselt meeldib. Võib-olla me kunagi elame Tallinnas, miks mitte. Ma olen hingelt trubaduur, omamoodi mustlane. Mulle meeldib, et Eesti inimestele meeldib oma maa. Belgia on ju ka ilus maa, aga seal elada on liiga stressirohke, seepärast ka lahkusime. Belgias ma enam tihti ei käi, ainult siis, kui on kontserdid ja kui ma oma muusikuid külastan.
 
Milliseid seiklusi sul Eestis on olnud?
Kui lähed autoga Pärnusse, on seegi seiklus, kohtud inimestega ja koged midagi uut. Eesti saun on hea.
 
Oled vaatamata staaristaatusele nii lihtsaks inimeseks jäänud...
Me oleme kõik ühesugused. Ei mingit erinevust.