Elo Selirand ja Henry Kõrvits käisid koos 12 aastat Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Neid ja teisi klassikaaslasi liidab ka ühine kuritegu. Ehkki nende klass ei saanud omavahel alati hästi läbi, sidus mure prantsuse keele eksami sooritamise pärast nad siiski kokku. "Enne prantsuse keele lõpueksamit olime me aetud sellisesse seisu, et me saime aru, et me ei suuda seda sooritada ükskõik millise abivahendi abil, välja arvatud sissemurdmine ja eksamipiletite varastamine, mille võttis siis enda peale Henry koos ühe klassivennaga. Selleks oli vaja kätte saada kabineti võti ja murda lahti see kapp,“ avaldab Selirand kooliaja vahest kõige hullema teo.

“Ma ei nimetaks seda sissemurdmiseks, ma ei nimetaks seda varastamiseks. Ma nimetan seda strateegiliseks lükkeks, et mitte oma tulevikku ohtu seada. Selleks oli meil väga vahva plaan, mis kell me võtame kuskilt võtme, mis ukse me lahti jätame ja millise akna ja nii edasi. Siis me õhtul tulime ja võtsime need ära. Mingit sissemurdmist kui sellist ei olnud,“ pehmendab lugu Kõrvits.

Mis edasi sai, sellest lähevad Elo ja Henry versioonid lahku. Elo mäletab, et kätte saadi valed eksamipiletid. Henry ütleb, et piletid olid siiski õiged — nad võtsid ära kõige raskemad grammatikaküsimused ja see tähendas, et eksamil neid ei olnud. Igal juhul sai terve klass prantsuse keele eksami edukalt sooritatud, Henry ise sai aga kolme. “Kui me ei oleks seda teinud, ma oleks selle eksami läbi kukkunud, mis ilmselt oleks mõjutanud minu edasist elu,” on Henry kindel, et tegu oli vajalik.