Eurovisiooni täht Getter Jaani, kes sel sügisel keerutab jalga menusaates «Tantsud tähtedega», avaldab kolmainsuse, mis teda mehe puhul põlvist nõrgaks võtab – ausus, tarkus ja tasakaalukus!
Pakkumist osaleda saates «Tantsud tähtedega» oli Getter (18) lausa mitu aastat oodanud! Gümnaasiumitüdrukuna oli ta ette kujutanud, kuidas ka tema on saates ja tantsib seal koos kõikide teiste tähtedega.
«Ma ei tea, kas läks sekunditki, kui ma juba jõudsin jah-sõna öelda,» naerab Getter. «Olin pakkumisest väga vaimustuses. Pärast kõnet ruttasin arvuti juurde, tegin Youtube’i lahti ja hakkasin vaatama Eesti «Tantsud tähtedega» osalejate tantse ja ka välismaa omi.»
Võistlustants on ala, mida Getter tahtis juba pisikesest peale katsetada, aga kuidagi ei jõudnud sinnamaani…
«Nüüd on mul hea võimalus seda kõike õppida ja tantsida otse tantsutähesaates,» õhetab Getter, kelle tantsupartneriks ja -õpetajaks on Ott-Sander Palm.
Mida sa saate juures kõige enam pelgad?
Ma ei saa praegu öelda, et ma midagi pelgaksin. Võib-olla seda, et see on paras ajaröövel, aga samas ma ise ütlesin «jah» ega kahetse. See on taas megakogemus! (Lõbustatult.) Ja nagu öeldakse, kes palju teeb, see palju jõuab.
{poolik}
Mis on saates sinu trump?
Ma olen emaga palju tantsuüritustel käinud. Võib-olla ongi trumbiks see, et tants on mu loomulik liikumisviis. Aga võistlustants on samas siiski nii erinev sellest, mida ma siiani teinud olen, see pool on minulegi väga uus!
Lisaks klubi- ja koolipidudele ning sellele, et su ema on koreograaf – millised on sinu varasemad tantsukogemused?
Kui ma olin pisike paariaastane plikatirts, õppis mu ema Katre Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis tantsujuhtimist Mait Agu juures ning mina käisin temaga trennides ja esinemistel kaasas. Kuna ma patseerisin kultuurikateedris kogu aeg suure huviga ringi, sain ma tihtipeale väikeseid ülesandeid või osi tantsu- ja näitejuhtide ning tele- ja raadiorežii eriala tudengitelt. Mäletan seika teatrilaval, kui pidin küünla ühest otsast teise viima ja –
oi-ii, kui uhke tunne mul oli! (Naerab.) Tundsin end megastaarina! Ema ülikooliaastad olid mulle väga põnevad! Veel olen ma käinud iluvõimlemises, balletis, showtantsus ja hip-hop`is, nii et mingi väike tantsupõhjake on mul vast olemas.
Millega su isa Virgo tegeleb?
Ta tegeleb pulmadega, Pulmad.ee portaaliga, ning selle kõrvalt ka mega-kole-sodi-muusikaga ansamblis Räppsodi – ehk siis muusika poole pealt erineme me üksteisest nagu öö ja päev. (Muigab.) Mul on oma vanematega väga vedanud, nad on mu parimad sõbrad!
Kui hästi sa klapid tantsuõpetaja Otiga?
Ott on meeletult tore ja hea südamega inimene. Iga trenn möödub meil suure töö tähe all ja lõbusa naeru saatel. Isegi kui ma midagi valesti teen, siis me naerame selle üle, kuna see kukub mul alati naljakalt välja. Aga ega võistlustants kerge ole, sul peab olema rüht paigas ning iga viimnegi liigutus lõpuni välja tehtud, nagu ka kõikides teistes tantsustiilides peavad liigutused olema lõpuni tehtud – siis on hea vaadata.
Sul on päris palju esinemisi ja erinevaid projekte. Kui mäel oled sa oma argisemate asjadega, õpingutega Tallinna Tööstushariduskeskuses rätsep-stilisti erialal?
Kõigepealt tahan ma öelda suur-suur aitäh kogu koolimeeskonnale, et nad nii mõistvad on olnud ja mulle alati vastu tulevad. Õpingud lähevad hästi, tasapisi. Iga aastaga on see eriala läinud minu jaoks aina huvitavamaks ja põnevamaks. Mõtled kavandeid välja, lood neid. Kunagi äkki jõuan nii kaugele, et saan hakata endale ja teistele kostüüme looma.
Usud sa tõesti, et töötad kunagi sel erialal?
Miski pole võimatu. Mulle meeldib ühendada oma lemmiktegevusi – see loob mu jaoks ühtse terviku.
Sa oled rõhutanud kutsehariduse tähtsust. Kavatsed siiski ka kõrgharitute seltskonda tõusta?
Olen rõhutanud ja rõhutan siiani kutsehariduse tähtsust. On palju inimesi, kes ei saa ega jõua käia keskkoolis, aga haridus on oluline! Kui sul pärast gümnaasiumit on olemas eriala, mida sa väga tahad õppima minna ja seda pakutakse kutsehariduskoolides, siis võta sellest kinni ja pane end proovile! Ma olen väga rahul, et valisin selle tee. Kindlasti tahan minna ka ülikooli. Olen juba paar aastat mõtelnud, mida õppima minna, mida teha, ja alati olen jäänud pidama koreograafia peale. Mulle meeldib see. Ma usun, et tantsupisiku olen pärinud emalt. Aga eks elu näitab, kuhu ma edasi lähen ja mis saama hakkab. Püüdlen aina edasi oma unistuste poole.
Mullu mängisid muusikalis «Keskkoolimuusikal», alustasid koostööd plaadifirmaga Moonwalk, sinu debüütsinglist «Parim päev» sai aasta mängituim raa-diohitt Eestis. Sellele järgnes EP lühialbum, kontserte täis suvi, osalesid ka paari Eesti mängufilmi võtetel. Kuidas sa tiheda toimetamise käigus kuhjuvaid pingeid maandad?
(Pikk paus.) Seda küsimust oli nii hea kuulata. Jäin kohe tükiks ajaks mõtlema, et mida kõike ma veel saavutanud olen. Kui juba esinemistest ja tegevustest rääkida, siis olen ma terve suvi, kuni praeguseni, töötanud ühe TV3 projekti kallal, mille ma pühendan oma kõikidele kallitele fännidele. Kui teid ei oleks, poleks ma jõudnud nii kaugele, kus ma praegu seisan. Suur aitäh teile, et olete mul igal kontserdil kaasa elamas – jagamas minuga rõõmu ja pisaraid! Teie olete osa minu elust. Kui ma vaid saaksin, tahaksin teid kõiki kallistada, et te tunneksite seda soojust ja armastust, mida ma teie vastu tunnen.
Need tegevused ei tekita minus pingeid, kuna need on asjad, mis tulevad südamest ja mida ma armastan teha. Aga kui tõesti tunnen, et olen väga väsinud, siis kulub mulle ära jalutuskäik metsas ja pärast seda roheline tee meega. Sel hetkel rändan ma oma mõtetes paika, mille oma peas olen loonud ja mis on minu jaoks kõige ilusam-soojem-turvalisem koht peale kodu.
Millal sa viimati nutsid?
Kui aus olla, siis ma nutsin viimati paar päeva tagasi. Oli tähistaevas, ma istusin aknalaual ja vestlesin oma kaitseingliga. Rääkisin mõtetes talle oma saavutustest ja tegemistest ja olemistest ja muredest. Mu pisarad on tavaliselt õnnepisarad. Mõnd head filmi vaadates võin ma nutta ja naerda ühel ajal – elan alati filmi väga sisse.
Sinu hobid, kired, millest me veel mitte midagi ei tea?
Mulle meeldib väga joonistada, nii paberile kui ka kehade peale, tattoosid. Selle pisiku olen saanud emalt, ja ka isa on suur tattoode fänn. Iga keha ja paberitükk on erinev ja alati kujuneb sellest midagi põnevat välja. Käsi hakkab joonistama mustrit ja algpunktis ma veel ei tea, mis toimub lõpp-punktis!
Sul on kogunenud korralik fännibaas. Meenuta seoses fännidega mõnd lustakamat seika, aga ka mõnd sellist, kus tundsid pisut hirmu.
Nii armas, kui nad joonistavad mulle vahvaid pilte, räägivad naljakaid lugusid, räägivad oma unistustest ja lemmiktegevustest, neid on nii hea kuulata. Mul oli esinemine Nõmmel ja kui ma seadsin sammud lava poole, siis fännid nägid mind ja jooksid mulle vastu. Nad kilkasid ja olid rõõmsad, nad olid endile särgile, otsaette, käele ja põsele lasknud kirjutada «Getter Jaani». Vanemad inimesed tulevad kallistama ja ütlevad alati midagi toetavat. Ptüi-ptüi-ptüi, midagi hirmsat pole juhtunud.
Sul on seljataga suhe Tiina Jantsoni poja Egert Söreniga. Millega üks noorsand su põlved nõrgaks võtab?
Egert on mu sõber siiani, aga kui rääkida mu südamest, siis – sinna jõuaks ainult läbi aususe, tarkuse ja tasakaalukuse.
Milliseid iseloomuomadusi sa ühes kaaslases veel hindad?
Inimene peaks teadma ja tunnetama, mida ta teeb, ja püüdma võimalikult vähe lahmida ja lahmerdada. Mulle väga meeldib ütelus, mille on kirjutanud mu lavapartner Taavi Tõnisson «Keskkoolimuusikali» päevilt oma Nukuteatri leheküljel: «OLE HÄÄ, aga mitte narruseni; OLE AUS, aga mitte tüütuseni; OLE VIISAKAS, aga mitte hulluseni; OLE TÄPNE, aga mitte pedantsuseni; OLE TUGEV, aga mitte üksinduseni; OLE KLAPPIDETA, aga mitte lolluseni.» Tunnen, et olen alati elanud selle järgi ja nagu üteldakse, kui sa tahad teada, kes ma olen – vaata, milline on minu sõpruskond...
Kuivõrd sa veel Egert Söreniga suhtled?
Meil kummalgi on palju erinevaid projekte ja me näeme harva, aga kui trehvame, on alati hea sõpra näha!
Oled sa praegu vaba ja vallaline?
Seda teab ja tunneb ainult minu süda.
Mida soovitad eakaaslastele – mida tehakse suhetes kõige rohkem valesti?
Ei usaldata üksteist, aga usaldus on suhte juures üks tähtsamaid asju. Tsiteeriksin siin üht oma lemmikraamatut «Väike prints»: «Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.»
Millises vanuses oleks sinu arvates normaalne algust teha seksiga?
Siis, kui oled selleks valmis.
Tantsusaate valguses – kas tants on parem kui seks?
Kas jalgpall on parem, kui seks?
Millest sa otsuseid langetades lähtud?
Kuula alati oma hinge ja südant, aga ära unusta jalgu maa peal hoida!
Mida soovitaksid neile, kes üritavad läbilööki meelelahutusmaailmas?
Kui midagi väga tahta, siis pole midagi võimatut. Ja kui oled midagi saavutanud, ei tohi loorberitele pikutama jääda, toimuma peab pidev areng ja enesetäiendus, mille oluliseks kaaslaseks on südamest tegemine!
Mis sind ümbritsevas kõige enam rõõmustab, mis kurvastab?
Rõõmustab kõik, millega ma praegu tegelen ja millega kokku puutun, sealhulgas tantsusaade, aga kurvastab tõsiasi, et ööpäevas on ainult 24 tundi, millest jääb ilmselgelt väheks, et tegeleda veel paljude asjadega – et olla sõprade ja perega koos. (Naerab.) Nii et keegi võiks ööpäeva tunde juurde võluda!
Millised on su lähiaastate sihid?
Terve suve, kuni praeguseni olen töötanud ühe TV3 projekti kallal, lisaks sellele plaanime ka singlit, jõulualbumit ja palju-palju esinemisi. On projekte, mida ei või avalikustada enne, kui need jõustuvad.
