Tantsutähed 2008 stardivad pühapäeval. Siinkohal langetab Kroonika loori ka seni saladuses hoitud viimaselt võistlejanimelt: kakskümmend aastat pärast olümpiakulda Soulis astub trekilt parketile uut ala proovima ERIKA SALUMÄE.
Erika Salumäe (46): «Ega peale pulmavalsi mu elus tantsu pole olnudki,» tunnistab olümpiasangar.
Mis paneb olümpiavõitja tantsima?
Uudishimu. Harjumus ennast proovile panna. Mõtlemisaega võtsin ikka päris pikalt, aga jäägu kahtlused minu teada. Osata tantsida on igale inimesele pluss. Miinuseid on siin isegi raske leida. Ainus ongi see, et tütre jaoks jääb nüüd vähem aega. Ütlesin Sirlile kohe ära, et aga siis pead sa sellega arvestama. Tema ütles ikka «Jaa!» ja rõõmustas. Näitas mulle isegi samme ette — neil Prantsuse Lütseumis on ka isegi tantsutunnid!
Mida on poliitikanaisel saatest võita-kaotada?
Noh, mina ei saa ennast nimetada poliitikuks. Olen Tallinna volikogus, see on niisugune…, väikene omavalitsuspoliitik ja ajan seal ikka oma alal rida.
Aga eks poliititkud ikka tahavad ennast pildis näidata ja see on üks võimalus. Ja kellele ei meeldiks sportlikum poliitik! Minule küll meeldivad ka liikumist harrastavad poliitikud.
#end#
Oponendid saavad süüdistada populismis…?
Populism on teha ettepanekuid ja eelnõusid lihtsalt rahva petmiseks. «Tantsud tähtedega» ei ole populism, vaid väga ilus ja tore üritus mu meelest. Siin on ikka sportlik iva ja heategevus sees — heaks eeskujuks.
Kelle eeskuju eelmistest hooaegadest innustas?
Ei olegi. Lihtsalt võistlus iseendaga pigem. Uus ala, tantsuga pole mu elus seni küll mingit seost.
Aga lemmiktantsutähed?
Kohe kindlalt Gerli Padar, meile mõlemale Sirliga. See oli fantastiline! Kui ma üldse olen elus andnud telefoni teel hääli, siis temale. Areng oli siin ju nii silmaga nähtav: see inimene tegi enda kallal kindlasti tööd!
Kolleegid Nool ja Värnik…?
No neis oli tunda sees seda spordihinge. See oli nagu iseenesest mõistetav, et kui sportlased ette võtavad, siis teevad asja tõsiselt. Aga et Gerli puhul oli näha sisemist jõudu ja treenitavust. Igakord, kui tema tuli, oli näha, et on kõvasti enda kallal tööd teinud. Ja see mulle meeldis!
Elu esimene päris tants, kui poiss tuli kummardusega ja puha?
Oh, ega eriti ei meenu küll ausalt öelda. Minu jaoks oli varakult harrastus staadion ja võimlad. Veel kord ütlen, et mina ei olnud tantsulkäija. Polnud selleks aega ega ole sellel teemal suuri meenutusi.
Ma arvan, et ainukene tants, mis mul oli — kui ma abiellusin. Mu eksabikaasa õpetas mulle valssi, see on mul küll meeles, et need paar sammu näidati mulle ikka ära küll ja need paar ringi pulmas ma ikka ära tegin. Elava ansambli järgi, laulis mu klassivend Vello Pillissar.
Parima lavaliikumisega popiidol?
Võib ikkagi öelda, et Tina Turner. Eriti veel oma vanuse kohta veel selline vormisolek…
Tantsulõvisid Eestis?
Korotin. Ei ole ma niipalju televiisoritki vaadanud, et sealt oleks mulle silma hakanud midagi erilist.
«Tantsud tähtedega» on ainuke Gerli. Ja Vain meeldis mulle ka, muuseas.
Tantsutrenn võrreldes olümpiavõitja-mahviga?
Ei ole võrreldav. See trenn, mida me praegu teeme, on koormuselt ikka tervisespordi tasemel.
Ja juba kehaasend on sel alal teistmoodi. Minul tuli fikseerida lihased ettepoole. Tantsus tuleb vastupidi — selga sirutada tahapoole. Eks need traumadki siin segavad, mida omal ajal ikka üksjagu oli…
Terviseprobleem südamega kaks aastat tagasi, mida arst nüüd tantsusaatest arvas?
Arst ütles, et nagu ikka, enesetunde järgi. Liikumise ja spordiga olen ju edasi tegelenud kõik need kaks aastat pärast seda probleemi. Vahe on selles, et nüüd on tantsutrennid enamasti õhtusel ajal, pärast päevakoormust. Selle muutusega pean arvestama, et tempot liiga üles ei aja.
Konkurendid saates?
Mul ei ole konkurente — ma ei vaata seda saadet absoluutselt võistlusena. Ma ei tea, käiakse mulle siin peale, et ma pean minema, konkureerima. Mina olen oma võistlused teinud. Oma jah-sõna andsin suuresti sellepärast, et see saade on seotud heategevusega. See on see, millega ma praegu ju ka oma igapäevatöös palju tegelen. Kui rääkida siin võistlusest, siis — iseendaga. Kui olümpiamängudele lähed kindlate võidumõtetega, siis siin on osalus…
Esimese mulje järgi lemmiktants?
Ei oska veel öeldagi, kas see on nüüd standard või, aga arvan jah, et pigem. Praegu harjutamegi aeglast valssi. Eks ta üle kivide ja kändude läheb, aga… Nii imelik kui see ka pole — on hakanud meeldima. (Muheleb.) Ma ei tea, meeldib — lihtsalt ilus ja rahulikum. See ladina-ameerika nõuab rohkem nooremat särtsu. Ja standard on muidu ka eestlaslikum.
Parimas mõttes trumbiks tagataskus: meie Erika 20 aastat hiljem…
Muidugi teen pingutust selle nimel küll, kui ma juba jah-sõna andsin, et siis oleks maksimum. Tulla anda endast parim ja — tahaks siiski üllatada. Sel pühapäeval tahan rahva ette minna küll hästi õpitud, proovitud-tehtud esimese valsiga, aeglase valsiga.
Evelyn Sepp (36)
Mis paneb poliitikanaise tantsima?
Jätaks nüüd õige selle poliitika korraks sinnapaika. Sel sügisel tehakse poliitikat riigikogus, mitte tantsusaalis! Jah, mulle on ka varem selles saates osalemist pakutud, et mis oleks, kui oleks. Sel korral oli jutt selge ja konkreetne ning mõtlemiseks või mõttega harjumiseks oli ka aega.
Mida on poliitikul sellest saatest võita-kaotada?
Võitude-kaotuste konto on küllap igal persoonil väga erinev. Mina tõesti olen väga tantsukauge inimene ja pärast plusside-miinuste kokku lugemist jäi mu saldo jah-poolele. Nii et mis seal ikka. Annan aga valu!
Kelle eeskuju eelmistest hooaegadest innustas?
Pigem saate üldine positiivne atmosfäär. Need telefännid, kes saadet seni on hinnanud, mina nende hulgas, naudivadki just selle sära ja positiivsust. Seda, et tunnustamist leiab see, mida nn tantsutähed on õppinud, mitte kirumist see, mida nad ei oska. Ja see on juba suur väärtus omaette, mis Eesti ülimalt ärapanejalikku meediamaastikku arvestades on üpris haruldane.
Lemmikud, kelle poolt hääletasid?
Finalistidele olen muidugi kaasa elanud, ja mõttes andnud välja ka isikliku Karu-karika kõige julgemale. Igaks juhuks jätan nominentide nimed välja ütlemata.
Senine tantsuoskus, tantsutunnid-kursused…?
Olen hästi tantsukauge inimene. Plikapõlves osutusin ühel hetkel liiga pikaks, et proovida, ja hiljem jäi juba ajast ja julgusest puudu. Tantsimine on minus alati aukartust tekitanud.
Elu esimene päris, südame põksuma pannud tants?
Eks südame põksuma panemiseks võib ju palju põhjuseid olla, aga vist elu esimese päris tantsu tantsin siiski alles eeloleval pühapäeval.
Esimeste armumiste tantsulood-laulud?
Ei mäleta. Esimene suur armumine oli lihtsalt 1. klassis ja võimalik, et siis olid popid Entel-Tenteli lastelaulud. Keskkoolist kummitab Led Zeppelini «Stairway to Heaven» ja väga konkreetne pikkade blondide lokkis juustega noormees…
Pulmavalss?
Hädas olevale sõbrale õpetaksin täna juba valsi selgeks. Nii et selle pärast pulmad pidamata küll ei jääks.
Vägevaim tantsupidu hommikuni?
Mäletan eredalt, kuidas ma oma seitsmendaks sünnipäevaks Riias — emal olid seal tennisevõistlused — hotellis suure tantsuetenduse lavastasin. Kostüümide ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga. Teemaks oli vist Boney M ja ABBA. Seda tuletavad tennisistid mulle siiani meelde…
Eksootilisim tantsupaik?
Istanbuli tähistaeva all Bosporuse-äärses diskoteegis mõni aeg tagasi. Riigikogus olen Eesti-Türgi parlamendirühma esimees. Satun sinna töö tõttu ju üsna tihti ja kolleegide hulgas on kujunenud häid tuttavaid-sõpru…
Parima lavaliikumisega popiidol?
Prince, Michael Jackson, Madonna, Beyoncé.
Tantsulõvisid Eestis?
Tantsuparter Markot võiks sellise tiitliga pärjata küll.
Hirmud…?
Tegelikult ei karda ma suurt midagi. Muidugi võivad sammud lootusetult segi minna, kleit seljast kukkuda ja konts murduda. Aga ükski neist pole nii tõsine põhjus, et loobuda kogu selle melu nautimisest. Ma lihtsalt ei ole eriline mureinimene.
Kommentaatorid, kriitika — kas nahk on piisavalt paksuks pargitud?
Kriitikat teevad ju kohtunikud, kes on alati õiglased ja inimlikud. Muidu kommenteerijad kirjutavad kommentaare, mille žanriline määratlus ei ole ilmselgelt kriitika. Aga loodan hakkama saada nii ühe kui teisega. Asjakohane tagasiside aitab kindlasti kiiremini õppida.
Konkurendid saates?
Selle aasta paarid on üldse sellised ühtlased. See teeb ka selgete lemmikute ennustamise raskeks. Eks aeg näitab. Üks on kindel: seltskond on tõesti lahe ja sellest tuleb sarja parim hooaeg! Ise loobuksin üsna lahkelt võimalusest astuda võistlustulle, õlul favoriidi koorem.
Mida pead oma trumbiks tagataskus? Lemmiktants?
Julgust rahulikult ka iseenda üle naerda. Sellest võib kriitilises olukorras ootamatult suur tulu tõusta. Lemmiktantsudest on ilmselt veel vara rääkida. Me Markoga lihvime tiimitööd väga maiste asjadega nagu korralik trenn ja hea huumor. Ja seni sujub kõik suurepäraselt. Markoga võib luurele minna küll.
Kuidas rahva sõbraks saada, südamesse minna?
Mõtlen, et mis mind ennast vaatajana sügavalt liigutab. Siirus! Kes on veenvam, usutavam, see võidab ka televaatajate südamed. Inimesed on selliste asjade suhtes väga tundlikud. Ses mõttes on ka lahendus küsimusele väga lihtne. Tuleb olla mitte lihtsalt hea, vaid väga hea.
Marko Kiigajaan (20)
Tantsijakarjääri võitude võit
Üks mu unistuste täitumisi oli kindlasti tantsimine maailma mainekaimal Blackpooli võistlusel finaalis — maailma kuue parima tantsupaari hulgas. Viies koht. Seda tunnet lihtsalt ei anna kirjeldada…!
Kuidas tantsima sattusid?
Kuueaastaselt käisin paaril korral vanema õe Mariga treeningutel kaasas. Hakkas huvitama. Esimesel aastal treener mulle kindlat paarilist ei leidnud. Aasta pärast ühes suvises tantsulaagris sain tuttavaks Mari Piksariga. Sealt sai alguse meie ilus karjäär, mis kestis kokku koguni kolmteist aastat. Algul Pärnus, edasi juba Tallinna klubis Leevi. Ilus oli see aeg, kus koos pingutasime ühise eesmärgi nimel ning olime teineteisele toeks. Aasta tagasi otsustasin mina koreograafiaõpingute kasuks Tallinna Ülikoolis ning tema valis teise tee, asus õppima teist eriala.
Leivanumber tants?
Ehk siis pigem aeglasemad tantsud. Aga tegevtantsijana tuli treeningutel oma aega oskuslikult kõigi kümne tantsu vahel kasutada. Kiired pasadoobel ja džaiv tulevad kergemini kätte lühemat kasvu meestele, mina olen 1.94 pikk.
Tantsimisest tõusnud tulu väljaspool võistlusi
See ala õpetab inimest elus iseseisvalt hakkama saama. Tihti on vaja vastu võtta ka raskeid otsuseid, milles saad lootma jääda vaid iseendale, samas õpetab ka partneri soovidega arvestama. Näiteks kunagi mängisin ma ka võrkpalli, olin isegi meeskonna kapten….
Tants harib inimest kõige soliidsemas mõttes. Mulle meeldib ka ballidel käia ning seal tantsida. Olen märganud, et inimesed, kes tantsida oskavad, naudivad seda.
Kas ootasid juba, et telefon heliseks ja mängu kutsutaks?
Mulle oli see ikkagi üllatus, et Heili Klandorf mu saatesse kutsus. Tegelikult rääkis ta ääri-veeri juba aasta tagasi, kui ei olnud veel selge, kas kõik senised meestreenerid jätkavad.
Tantsusaate lemmikud?
Raske vastata, sest saates osalenud treenerid on aidanud ka mind väga palju: osa on olnud minu treenerid ja teised jälle konkurendid põrandal. Isiklikult meeldisid mulle just need paarid, kes rohkem pöörasid tähelepanu tantsule. Martin Parmas nii Gerli kui ka Luisaga.
Eksootilisim tantsupaik?
Kindlasti Kihnu, sealne keskkond ja inimesed on väga erilised. Lausa uskumatult abivalmid ja sõbralikud ning mulle väga tähtsad. Minu isapoolsed juured on sealt ning külastan seda väikest saart, nii kui aga aega saan. Suur osa eesti folkloorsetest tantsudest, millega olen õpingute käigus tutvunud, on pärit just Kihnust. Imetlusväärne on ka see, et seal saarel ei leidu inimest, kes tantsida ei oska.
Vaimustavaima liikumisega popiidol
Michael Jackson.
Tantsulõvisid Eestist
Mulle meeldivad inimesed, kes on tantsupõrandal vaoshoitud. Sellepärast — Evelin Ilves.
Evelyn Sepp eemalt ja nüüd lähemalt?
Teadsin teda ainult nimepidi meedia vahendusel… On tore ja teotahteline, treeningutel saab täitsa vabalt suhelda.
Teda iseloomustav tants?
Evelyn on nii mitmekülgne inimene, et... Pakuksin siiski rumbat.
Sina ja Keskerakond?
Otsest seost ei ole. Eks elu näitab, mis tulevikus juhtuda võib. Never say never…!
Kuidas rahvale meeldida, sõbraks saada?
Arvan, et peab iseendaks jääma ja nad lihtsalt tantsuga ära võluma, sest saate formaat on ju lihtne. Lõpuks võidab ikkagi see, kes hästi tantsib.
KRISTINA TENNOKESE (31):
Mis tundus «Klassi»-poisi jaoks kõige iseloomustavam tants — härjavõitlus…?
(Naerab.) Filmist tundus jah selline päris krapsakas noormees olevat. Aga ei mitte pasodoobel. Pigem džaivi rock’n’roll.
Kaheksast treenerist on teid edasi rivis neli. Mis sind innustas kolmandale ringile?
Just see uus väljakutse noorema partneri näol. Et panna end nüüd proovile olukorras, kus võimalused võistelda on natukene suuremad just tantsimise poolelt. Minu eeltingimus oli see.
Riisalu ja Hartelius, tegid karude taltsutajana imet — neljas ja viies koht. Tänavu…?
Eks ma samme õpetan ikka samamoodi. Võib-olla stiil tuleb natuke teistsugune, tantsud elavamad ja kiiremad.
Sind seni enim üllatanud tantsutäht?
Esimesest aastast Erki Nool. Teisest Kristiina Ojuland, kes liikus üllatavalt kergelt.
Kellega oleksid ise hea meelega tantsinud?
Ega ma nii just ei mõelnud, et mina oleks selle või teise võinud või pidanud saama. Selge, et mõned nimed on publikule rohkem magnetiks nagu Koit Toome, aga... Võib-olla temaga oleks huvitav olnud tantsida ja pihta saada, kes ta on.
Mida õppisid õpilastelt Riisalult ja Harteliuselt?
Olema kannatlik. Arusaamist, millal aju enam ei võta ja jälle paus teha, et mitte sellesse inimesse üle doseerida. Dagi kõrval muidugi ka seda, kuidas avalikkuse ees ja pressiga käituda. Tema positiivsuse ees võtaks tõesti mütsi maha! Leidma head ja mitte vinguma oma ebaõnnestumiste peale.
Riisalult... Ma ei tea, võib-olla eluaspekte avaramalt nägema ja kaugemale planeerima. Et kui sa ise midagi ära ei tee, ega siis keegi seda sinu eest tegelikult ära ei tee…
Just Riisalu kõrval sai Tennokese-Otist tagasi Tennokese ilma Otita?
Just. Riisalu toetas ja süstis enesekindlust: sa ei saa jääda lootma teise inimese peale. Sellepärast, et see teine ei pruugi seda kunagi teha, mida sina arvad, et ta võiks. Riisalu õpetas rohkem ise elama ja olema.
Ühistest tantsulahingutest sõprus igaveseks?
Dag kolis Eestist nüüd Poola. Aga seni ikka suhtlesime, kutsus oma saatkonna vastuvõttudele, muidugi mitte lausa iga päev. Riisaluga… Eelmisel aastal käis ta mu sünnipäeval, tänavu ma ei pidanud… Ikka aeg-ajalt helistame pinnapealselt, aga päris tihedalt. Eks nüüd, kui järgmine saade jälle peale tuleb, pole enam mahti suurt kellegagi suhelda.
Millal viimati väljas tantsimas käsid, tantsupidu hommikuni?
Ehk aasta tagasi sõbranna sünnipäeval Bon Bonis. Tuli lihtsalt selline tüdrukute meeolu hetk, et lähme lõõgastume linnas.
Konkurendid?
Me pole veel näinud konkurente tantsimas. Välimuse järgi Piret Järvis ja kindlasti Maarja-Liis ka mingil määral. Ja Argo Ader.
Lauri Pedaja (21)
Mis paneb «Klassi» pahapoisi tantsima?
Ah issand, no see on nüüd hea küsimus! Kristina paneb. Ja soov tantsida!
Millist tulu näed saatest endale tõusvat?
Oot-oot, ma vastan veel esimesele küsimusele!
Minu jaoks on see pull, et mul on suguvõsas ja igal pool seda tantsu nii palju ümber. Mingid prutad on olnud tantsijad-särgid-värgid. Nii et tants on minust väga lähedalt mööda läinud. Pidevalt on öeldud, kui ma kusagil klubis jalga keerutan: «Kuule mees, ära ürita, ära sina täna tantsi, mine parem istu!»
Pärast «Klassi» proovisid teatrikooli sisse saada…
Korra enne ka.
Õppisid juuksuriks, aga hing tahab lavale?
Muidugi, lavapisik on mul väiksest peale sees ja ega seda endast välja ei ravi miskit pidi noh. Mampsi poolt suguvõsast on see kõik mulle tulnud. Ema õe poeg on professionaalne balletitantsija. Nii vintske sell, et ei tantsi enam üldse Eestis, vaid on San Franciscos esitantsija — Tiit Helimets!
Mina tulin pärast Halliste põhikooli Tallinnasse 32. keskkooli teatriklassi. Gerda Kordemets oli õppejõud!
Senised tantsutunnid?
Laine Mägi ja tema tütar Liis-Katrin andsid meile mõned. Aga üldiselt teatriklassis tants väga oluline polnud, rohkem ikka professionaalne lavaliikumine, akrobaatika ja sellised asjad.
Eeskujud eelmistest hooaegadest?
Tead, ma ei võta endale mingeid rolemodeleid! Tahan oma rida ajada — mis on mulle hingelähedane, mis mulle meeldib.
Kelle poolt telefoni plõksutasid?
Olen sellest east välja kasvanud. Kunagi plõksutasin isegi Eurovisioonile. Nüüd enam ei ole nii väga plõksutand.
Ma ei jälginud neid tantsusaateid nii pingsalt-põnevalt. Sattusin peale, vaatasin. Kui ei, siis elu sellest seisma mul küll ei jäänud. Üllatas, et Värnik tantsis väga hästi. Ja Nool oli ka väga šeff!
Elu esimesed tantsud…
Klassiõhtud esimeses-teises klassis, kui poisid läksid kaklema. Meil oli neli tüdrukut, poisse kaksteist. Ei mul oli lööki küll. Vaata, mul oli juba esimeses klassis «oma pruta», tantsisin temaga. Mis lood seal mängida võisid — DJ Bobo täitsa vabalt. Ega ma enam ei mäletagi, issand — see oli ju nii ammu, noh!
Tants hommikuni?
Tead, ma pole üldse olnud see mees, kes läheks diskole tantsima-tšillima. Istusin ja vaatasin, kuidas teised — ma pole ennast seal tundnud kunagi kindlalt. Et ma olen nii midagi muud seal tantsupõrandal, mis ma seal siis ikka niisama lahmerdan Backstreet Boysi rütmis…!
Nüüd augusti lõpus oli mul Hollywoodis klubilaks: ühe sõbranna Mirjami sünnipäev ja teise sõbranna Julia ärasaatmispidu Prantsusmaale õppima. Ma tantsin, kui mul kerge konditsioon on sees, paarid õlled pruugitud. Muidu ei julge küll. Eks nüüd ka, kui väga sikutati, tegin tüdrukutega paar tantsu.
Kõige eksootilisem tantsupaik?
Kõige kreisim oli vana tööstushoone katusel. Maal sõpradega täitsa lambist, mingi neli-viisteist vist olin.
Parima lavaliikumisega popiidol?
Chris Stone, R&B laulja.
Tantsulõvisid Eestis?
Ma ei fikseeri seda, see pole minu jaoks mingi näitaja. Kuskil peol ma kohe kindlasti ei passi, kuidas keegi tantsib. Ajan oma rida ja olen oma inimestega.
Konkurendid?
Ei ole näinud tantsimas veel ju! Sisetunne millegipärast ütleb, et Arne Niit on väga hea liikumisega.
Mida pead on trumbiks tagataskus?
No ma ei tea, olen päris lahtise ja liikuva kondiga, paindun keskmisest inimesest paremini võib-olla. Ja et ma ehk suudan teleekraani kaudu inimestele edasi anda selle energia, mis mul sees on. Pluss muidugi see, et mul on juba Kirstinaga väga hea klapp ja trennis hästi vaba õhkkond ja sünergia.
Esimene kokkusaamine?
Oi, siis me olime hästi tagasihoidlikud! Kui läksin kingade järele, oli Kristina ka seal. Siis arutasime stampasju — lepingud ja kunas hakkame trenni tegema, niisama ninnu-nännu tšiti-tšäti veel polnud.
Aga kui ma juba milleski osalen, siis… Hetkel mul nagu üks sõber ja see on Kristina Tennokese. Mul lihtsalt ei jää aegagi midagi muud teha ega kellegi teisega ringi tšiti-tšätida. Trenn-trenn-trenn. Ja kui harjud inimesega ära, siis ei viitsigi hakata otsima veel mingeid teisi tegelasi, kellega kusagile minna. Jumalast mugav ju: võtad aga tantsupartneri kaasa ja lähed. Nagu tänagi: hommikune trenn läbi, tegime Kristiine keskusesse väikese šopingutuuri — ostsime kenad rõivad Kanal 2 sünnipäeva jaoks ja pärast käsime söömas. Nii küll ei ole, et trenn läbi — tšau-pakaa ja jooksen minema. Muidugi, kui ma Sakust trennist kiiresti linna tööle jõudma ei pea.
Nii et tähtedest määratud sobivus?
Seda pole ma uurinud, mis tähtkujust Kristina on. Kunagi öeldi mulle, et Jäär ei sobi absoluutselt kokku Vähiga. Aga mul just kaks kuud tagasi lõppes tervelt kolmeaastane suhe Vähist tüdrukuga. Nii et horoskoobid pole küll mingi sulatõsi A ja O.
Mairold Millert (22)
Tantsukarjääri võitude võit
Uhke olen kahele Inglismaa meistritiitlitele. Aastal 2005 Alexandra Hixsoniga, aasta hiljem võitsin ka uue partneri Amanda Couperiga.
Kuidas Lasnamäe poiss Inglismaale inglannadega tantsima sattus?
Tantsima sattusin neljandas klassis. Meil Kuristiku gümnaasiumis tulid kursused ja kuna mulle juba meeldisid tüdrukud, siis klassivendadega mõtlesime, et lähme, kuna kõik tüdrukud läksid, ja jäingi…
Hiljem jäin Eesti meistrivõistluselt silma inglise treeneritele, kes kutsusid, et neil on mulle seal partner pakkuda.
Õppisid seal ka kolledžis, mida?
Infotehnoloogiat, ärindust, sotsioloogiat, õiguskirjandust… Seda rohkem keelebarjäärist üle saamiseks, mitte paberi pärast. Nüüd jätkan õpinguid Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumis.
Tantsimisest tõusnud tulu väljaspool võistlusi?
Rohkem oli ikka kulusid kui tulusid. Väga vähe saab alla 21aastate võistlustelt auhinnarahasid. Nii et kõik, mis ma kõrvalt kuskil igapäevatööl teenisin, läks edasi tantsimiseks. Inglismaal töötasin pubis baarmenina. Hiljem läksin ehitusele — suurem palk, ja see oli mu partneri isa äri. Igal reedel sain palga kätte ja laupäeva õhtuks oli see pea kõik jälle tantsu sisse löödud.
Praegu tantsid-teenid…?
Pool aastat olen olnud Revalia tantsukoolis Helen Klandorfi ja Matis Toome assistent, loodan peagi treeneripaberid ära teha. Üle ööpäeva töötan Stereo Lounge’is baarmenina. Nii et päris pikad tööpäevad tulevad, aga noor inimene, pean vastu.
Kellega meie täht-tantsijatest arvestad kui heade sõpradega?
Marko Kiigajaaniga oleme ühes klubis üles kasvanud ja laagrites käinud kõik need aastad. Tunnen teda ja läbi-lõhki. Kui usaldusest rääkida, siis tema mulle nuga selga ei löö.
Kuna töötame Olgaga koos Revalias, sain temalt vihje, et kui…, kas ma oleksin nõus. Muidugi vastasin kohe, et küll! Olga siis rääkis ka, mis see kõik kaasa toob.
Kellele senistest paaridest pöialt hoidsid?
Inglismaal hoidsin end interneti teel saadetega kursis. Olin võitjate poolt: Mikk Saar oli esimesest hooajast kõige parem tantsija. Kerttu ja Koit moodustasid väga hea atraktiivse paari. Kerttut tunnen ma aastaid ja olin nende poolt.
Vägevaim tants hommikuni?
Afterparty, kui me tulime Amandaga Inglismaal meistriks. Et vaatamata kõigele, uue partneriga, kaitsesin tiitlit. Siis tähistasime küll hommikuni välja.
Eksootilisim tantsupaik?
Äkki Hispaanias pärast võistlusi, seal oli eestlasi suurem punt koos. Ja Hongkongis, seal oli üks lahe ladina klubi, kuhu me läksime jällegi pärast võistlust inglise tantsijatega. Alustasime vaikselt põranda keskelt, aga siis rahvas tõmbus koomale ja ringis ümber vaatama. Tegime šõud ja pärast edasi niisama ka. Ega võistlustantsijad tavaliselt päeval pärast trenni enam ööklubidesse ei kipu.
Vaimustavaima liikumisega popiidol?
Ameerika laulja Usher — tõesti mõnuga vaatad, kuidas üks inimene oskab.
Tantsulõvisid Eestist?
Lauri Pihlap.
Ninja-Piret eemalt ja lähemalt…?
Tõsine tundus, et naljalt ei naerata... Aga nüüd trennis naerab ta minu meelest pool aega, kõht kõveras. Lõbus tüdruk.
Leivanumber tants?
Mul tavaliselt fokstrott. Aga arvan, et meil Piretiga saab olema tango. Vähe tõsisem tants. Mitte nagu kerglane samba või isegi ka aeglane valss, kus kiipsmailing käib tantsu juurde. Piret küsis kohe: «Mis mõttes! Kas mul peavad hambad kogu aeg suust väljas olema?» Ta tunneb, et võlts kiipsmailing talle ei istu. Tangos on selline karmim enesekindlam ilme, mis tal ninjana laval esinedes, lubatud.
Kuidas rahvalemmikuks saada?
Kui te seda teate, võiksite mulle ka öelda! (Naerab.)
Ma ei tea, mõned paarid on seal püüdnud teravmeelitseda žüriile vastu… Arvan, et pigem loomulikuks jääda. Siiani on mul nii kõik hästi läinud.
Piret Järvis (24)
Mis paneb ninja tantsima
Ise vabatahtlikult ma tantsupõrandale ei kipu. Lähen kaasa ainult siis, kui tõesti väga vaja on. Näiteks töö pärast või kui peaksin vastasel juhul peo käigus ülejäänud seltskonnast eralduma. Tean, et ma ei oska just kõige paremini tantsida ja nii eelistangi pigem muude asjadega tegeleda.
Nii et mina läksin saatesse lihtsal ja naiivsel põhjusel, et tahan tantsima õppida. Igapühapäevane otse-eetris esinemine on hea motivatsioon, miks ikka ja jälle trenni poole põrutada ja veeta koos tantsupartneriga tantsusamme lihvides iga päev mitu tundi.
Pealegi, see on üks kvaliteetsemaid ja positiivsemaid saateid, mida Eesti telekanalitelt üldse kunagi näidatud on. Tundsin, et tore oleks ise osaline olla ja omal nahal kogu see protsess järele proovida. Teadsin, et Lennat kutsuti juba varem ja et nad tahtsid üht meist saatesse saada, aga siis olid meil bändiga kontserdid. Muidugi hüppas nüüd pähe ka mustmiljon kahtlust, kas ikka peaks selle asjaga kaasa minema.
Mida on tuntud tähel tantsusaatest võita-kaotada?
Selge see, et iga juba niigi tuntud inimene saab selle saate ajal aktuaalsemaks ja hetkeks ka veelgi kuulsamaks, kui ta juba on. Kuidas keegi taolise kõrgendatud tähelepanuga toime tuleb, on juba väga individuaalne.
Lemmiktantsutähed?
Hoidsin pöialt neile, kes ei hiilanud just maailma parima tantsuoskusega, kuid kes suutsid oma sarmi ja püüdlikkusega mind pahviks lüüa: eriti kihvtid olid Erki Nool ja Dag Hartelius. Üllatas Andrus Värnik.
Senised tantsutunnid-trennid?
Kolmandas klassis käisin paar kuud võistlustantsutrennis. Nagu ikka — mu vanem õde juba käis ja vanemad panid. Aga kuna mul seal aga kõige paremini ei sujunud, siis otsustasin asja pooleli jätta. Nii et nüüd olen omadega alguses jälle tagasi.
Elu esimene päris tants kummardusega ja puha?
Eks juba teises klassis tehti klassiõhtuid, kui poisid tulid, kraapsu tegid. Tantsumuusikast oli siis vist Ace of Base aktuaalne teema…
Hittlugu, mille järgi armunud olid?
East 17 «Stay Another Day». Natuke juba hilisemast ajast 21. keskkoolis mäletan, et meil oli klassis üks millegi pärast hästi populaarne poiss. See lugu mängis ja ta tuli valis mind.
Pulmavalss?
Mairold õpetas mulle nüüd selgeks.
Kõige eksootilisem tantsupaik?
Kui käisime Lennaga puhkamas Miamis, siis seal tuli ka tantsida.
Vägevaima lavaliikumisega popiidol?
Michael Jackson, ilmtingimata!
Hirmud, konkurendid?
Olen piisavalt ebausklik, et oma hirmudest mitte rääkida. Püüan mõtlemisega neist üle olla. Ei, mingit oma talismani mul pole. Nii et tuleb ise endaga kogu oma komplektis hakkama saada.
Nii vähe, kui olen sattunud oma kaasvõistlejate trenne pealt nägema: sel aastal on kokku saanud üks parajalt andekas punt. Lausa ebaõiglane, et pean nendega võistlustulle astuma. Maarja-Liis on tõsiselt hea, suurimaks üllatajaks on minu silmis Argo Ader. Kaisa Ojal ja Henrik Normannil on mõlemal oma kindel ja tugev toetajaskond olemas.
Lemmiktants, trumbid tagataskus?
Praeguseks on mul peaaegu selged cha-cha-cha ja quickstep. Oskan järeldada, et eelistan standardtantse temperamentsetele ladina-ameerika numbritele. Trumbiks pean oma superandekat tantsupartnerit. Sobivus on otse kümnesse — trennid sujuvad ootamatult mõnusalt!
Kuidas rahva lemmikuks saada?
Kavatsen olla mina ise. Tantsusaates näevad inimesed mind trennide käigus väga isiklikust ja igapäevasest küljest. Selge on see, et osadele tundun ma sellisena sümpaatne ja teistele jällegi mitte. See on aga igati loomulik ja ei morjenda mind teps mitte.
