"Kui hakata analüüsima, millest see tuleb, siis need on aastatetagused asjad, mis mind on kujundanud selliseks, nagu ma praegu olen. Näiteks kunagine alkoholist loobumine, mis läks väga raskelt. Varem oli kogu aeg lõbus olla, sest olin pidevalt joobes, aga kui seda enam üks hetk ei ole, siis see mõjub väga tugevalt meeleolule. Ma ei osanud eriti suhelda ja endaga midagi peale hakata. See ei tähenda, et ma oleksin praegu täiskarsklane, aga mingi jälje on see jätnud. Näiteks pidudel ma ei käi, aga sellega on jälle nii, et see kõlab, nagu ma deklareeriksin, et põlgan neid, kes käivad. Nii see ei ole," mõtiskles näitleja, miks ta endast süngevõitu mulje jätab.

Peol käimist ta ei karda, kuid minna ka ei taha. "Mul lihtsalt on seal ebahuvitav, ei oska endaga midagi peale hakata. Mitte et ma kardaksin, et hakkan seal jooma. Mul on tunne, et ma ei oska enam neidsamu asju rääkida, mis ma kunagi pidudel rääkisin."

"Ega mu suu nüüd enam seinapragu kah ei ole, kuigi ta on seda olnud. Seda juhtub harva, aga võin öelda, et konjak on kodus küll ja ta on avatud."

"Kui sa oled aastaid olnud lõbus ainult tänu alkoholile ja järsku seda sinu elus enam pole, siis läheb samamoodi aastaid, et sellega harjuda. See muudab. Sa oled teistsugune, sest sa ei ole kunagi enam niisama lõbus. Oleksid justkui sulle eluks ajaks antud lõbususe ära raisanud."