Kaunis näitlejanna räägib ajakirjale Nädal, et lapsena unistas ta hoopis lehmalüpsja ametist, seejärel tahtis ta saada naisatleediks, siis iluuisutajaks ja lõpuks näitlejaks.

“Teatrini jõudsin ikka läbi kooliteatri ja lavaka. Alternatiiviks oli ka laulmine.”

Titeeast kuni puberteedini oli Hele ema sõnul olnud musterlaps, pärast läks aga põrguks. “Koolipeod, armumised, esimesed suudlused. Ega ma ingel olnud!” tunnistab Hele.

Sellegipoolest arvab Hele, et vanemad on temast siiski mõistliku ja kohusetundliku inimesed suutnud kasvatada.

Kuna näitlejannat on alati tõmmanud ekstreemsused, tahaks ta ära proovida benji-hüppe.

“Ma ei karda kõrgust ega kiirust, küll aga kardan hiiri ja ämblikke.”