Intervjuu: Evelyn Sepale meeldivad kandilised komplimendid
Kelleks tahtsid lapsepõlves saada? Kes olid sinu kangelased?
Ma ei mäleta, et ma midagi või kedagi väga fännanud oleks. Kui siis ehk Sipsikut, Pipit ja Väikest Nõida. Peamiselt selle pärast, et nendega ei olnud kunagi igav.
Tegelikult olin Pipi peale üksvahe isegi väga kade. Nimelt temal olid tedretäpid ja patsid. Minul ei olnud kumbagi.
Kui peaksid end kolme sõnaga iseloomustama, siis mis need oleksid?
Kibe. Magus. Vürtsine.
Mida tähendab vaba aeg Sinu jaoks?
Sõnapaar „vaba aeg“ tähendab umbes sama ja on sisult võrdselt mõttetu väljendiga „õudsalt hea“.
Sinu värskeimad elamused — raamat, film ja muusika?
Viimatiseks lugemiseks oli värske ajakiri Foreign Affairs, viimatine film oli “Mamma Mia” ning muusikaline kontserdielamus Queeni kontsert Riias.
Oled olnud ka modell. Kas ja kuidas see on Sulle elus kasuks tulnud?
Kasu on raske mõõta. Kui, siis ehk see, et tänu modellitööle sain üksjagu maailmas ringi reisida ja võimaluse näha igasuguseid inimesi. Nii neid, kes on selle businessi sees, kuid ka neid, kes selle ümber tiirlevad… Ütleks, et see on päris õpetlik kogemus.
Kui elu õppetundidest veel rääkida, siis kindlasti aitas see pisut tõsta enesekindlust ja üle saada halvavast häbelikkusest. Muide — oskus või julgus inimestele silma vaadata, on hilisemas elus mind palju aidanud.
Mis on tuntuks olemise plussid ja miinused?
Kui selle juures midagi erilist või nauditavat on, siis ehk see, et inimesed naeratavad rohkem.
Mis mure kurdavad inimesed Sulle kui poliitikule kõige enam?
Kõige valusamad murelood räägivad enamasti sellest, kuidas Eesti riik toimib. Ehk siis sellest, kuidas inimesed jäävad teenimatult tihti hoolimatusse, ebainimlikku masinavärki ja selleks kohustatud, volitatud inimestel on sellest täiesti ükskõik. See teeb küll hinge haigeks.
Milline on parim kompliment, mille oled saanud? Kas öeldakse enam naise või poliitiku kohta?
Olen viisakusest aetava libejutu suhtes allergiline. Nii on parimad komplimendid olnud tõeliselt kandilised, aga see-eest väga spontaansed ja siirad.
Mina olen mina ise. Ja minu minad ei ole ükshaaval avatavad nagu üllatustega advendikalender. Seega pole kunagi pikalt juurelnud, kellele täpsemalt need komplimendid veel võiksid olla adresseeritud.
Mida soovitad inimestele masenduse vastu praegu säästuajal?
Keskenduda sellele, mis on ja mis on hästi ning vähem muretseda selle pärast, mida ei ole. Mõõduvõtmisest naabrimehega võiks samuti loobuda.
Kuidas ise madalseisudest välja tuled?
Ägisen ja ajan selja sirgeks. Mõnest tõsisest ummikust saab välja hea sületäie nutu või maratonmagamisega. Enamasti on madalseisud aga nagu madalrõhkkonnadki. Enne ja pärast neid tulevad alati kõrgemad noodid ja heledamad toonid.
Mis oli esimene emotsioon, kui said kutse osaleda saates „Tantsud tähtedega“?
Meeldiv elevus.
Hetkel sobiks seda olukorda iseloomustada lootusrikkusega, et ütlus — raske õppusel, kerge lahingus — ka päriselt paika peaks.
Seega on tunded hetkel ülimalt segased. Liiatigi on tantsimine tõsine tiimitöö ja Markot küll ei tahaks alt vedada, sest selles shows säravad tähekesed ju alati koos.
Tead Sa eestlaste ja siinsete venekeelsete konfliktidele toimivat lahendust?
Mulle tundub üha enam, et kogu lõimumise teemat sobiks üha paremini parodeerida stiilis a` la seda kassid ostaksid. Enamik Eesti poliitikuid armastab ju ülienesekindlalt rääkida, mida nemad arvavad, millised lahendused nemad arvavad olevat õiged ja head jms. Võtaks vahelduseks hoopis vaevaks rääkida ka nende teiste inimestega ja küsida ning siis ka ära kuulata see, mida nemad ise asjast arvavad.
Kui see äärmiselt keerukas teema kuidagi lühidalt kokku võtta, siis lahendused hakkavad meile lähemale jõudma päevast, kui lõpeb monoloogide aeg.
Mida pead oma elu seniseks suurimaks õnnestumiseks?
Seda, et minust on inimene saanud.
Kui sul oleks jumalale vaid üks küsimus, siis mis see oleks?
Küsiksin, et millega ta ise seletab seda, miks ta oma tegudes nii ebajärjekindel on?
VAATA VIDEOT
