Ajakirja pilootnumbri kaanel figureerite Teie kui peatoimetaja ise. Kas avate ennast ka mõne uue nurga alt või teete avalikuks midagi, mis seni teadmata? 
Jah, ajakirja Mari esimese numbri kaanel olen ma ise. Maailmas on mitmeid väljaandeid, kus peatoimetaja vaatab kaanel oma lugejatele vastu. Näiteks Rootsis on selleks mitmete edukate väljaannete algataja Amelia Adamo. Mina olen püüdnud isikuna pigem varjus olla, kuna ei ole edev ega vaja liigset tähelepanu. Minu sõnum lugejatele on lihtne: „Kõik võib olla võimalik!“ Ehk – kui millestki väga kaua ja kindlalt unistada, siis elu teeb unistuse võimalikuks. Muidugi peab selle nimel ka ise tegutsema, pelgamata tööd ja vaeva. Midagi ei tule lihtsalt. „Kuid kes ütleb, et elu peabki lihtne olema?“ küsis kunagi professor Juhan Peegel ühes loengus, kui tema üliõpilane olin.

Kuidas tekkis mõte ajakirja välja andma hakta?
Mõte oma ajakirjast tekkis juba mituteist aastat tagasi. Mu lähedased ja kolleegid teadsid seda ammu. Kontseptsiooni kirjutasin suvel 2008, mil sain endale uue ülemuse, kes mu kolleege lahti laskma asus. Olin kindel, et varsti on järg minugi käes. See juhtus aasta hiljem. Esimest korda tekkis siis reaalne mõte oma ajakirjaga alustada, ent samal sügisel polnud mõistlik turule tulla põhjusel, et majandusolud olid liiga heitlikud ja ebaselged. Sestap ka kolm aastat ootasin. Ajakirja väljaandmine on üsna töömahukas ettevõtmine, kui ei ole seljataga organisatsiooni. Samas on see huvitav kogemus, sest nüüd olen tegelenud ka teemade ja valdkondadega, millega peatoimetajana varem palju kokku ei puutunud. Ja varasemaga võrreldes tahan ise rohkem kirjutada, sest erinevad inimesed, nende elukogemus ja –tarkus mõjuvad vägagi inspireerivalt. Ajakiri Mari on mu elu suurim väljakutse ja ma loodan, et see läheb lugejatele samavõrd korda nagu mulle endale.

Kas ajakiri on jätkuks Teie kunagi juhitud ajakirjale Anne?
Mõistagi olen ma mõelnud omaaegsetele Anne lugejatele, kes väljaannet igatsema jäid, ja ootan neid lugema nüüd uut naisteajakirja Mari, kuigi Anne klooni ma teha ei taha. Me siiski ajas muutume, muutuvad ka hoiakud ja põhimõtted, pisut väärtused, vajadused ning elu meie ümber. Minu soov on seda peegeldada ja läbi erinevate naiste, nende elukogemuse, tarkuse, oskuste ja soovituste teistega jagada. Meil on midagi üksteiselt õppida, midagi vahendada, mis meid vastastikku rikastab. Mu hoiak teatud asjades on küll sama: ajakiri ei tohi lugejat millekski sundida ega elukauge olla. Peaks andma häid impulsse ja emotsioone, olema praktiline, nõuandev ja soovituslik. Otseseid eeskujusid välismaalt, mida ma oma ajakirja luues silmas pidasin, mul ei ole. Vaatan ja jälgin episoodiliselt erinevaid ajakirju, kuid lähtun esmajoones iseenda ajakirjanduslikust vaistust.

Mida toob ajakiri Eesti naiste-, moe- ja elustiiliajakirjade turule, mida siin veel ei ole?
Ajakiri Mari on ülesehituselt klassikaline naisteajakiri, kuid teemade aktsent ja käsitluslaad on teine. Oluline on oskus enam väärtustada iseennast ja oma elukvaliteeti, unustamata samas ka lähedasi. Aina tähtsamaks muutub, millises elustiilis elada, mida süüa ja juua. Kuidas hoolitseda enam oma tervise, füüsise ja vaimu eest. Mida veel õppida ja avastada, kui on tekkinud rohkem aega ja võimalusi, sest lapsed on juba iseseisvamad või iseseisvunud.

Miks Mari?
Ajakirjale valitud ehe eesti nimi Mari on põlvkonnaülene, klassikaline ja ajatu. Ei seostu ainult Kitzbergi ja Tammsaare aegsete tegelastega, vaid ka nüüdisaegsete naistega, kellele see nimi on pandud. Ja neid on igas vanuses – lastest pensionärideni. Lisaks armastatakse Mariga seotud liitnimesid nagu Mari-Leen, Mari-Liis, Mari-Ann, Mari-Anne, Mari-Ly jms. Ka kutsutakse mari-tüveliste nimedega naisi sageli Mariks, mina näiteks nii oma nooremat tütart Mariettat, kuigi sellest ma nimevalikul otseselt ei lähtunud.

***

Ajakirja "Mari" peatoimetaja on kunagise Anne ajakirja peatoimetaja Tiina Lang ning tegevtoimetajaks Eesti Päevalehe endine peatoimetaja Lea Larin. Ajakirja köögitoimetajaks on Tuuli Mathisen, ilutoimetajaks Karmen Tamme ja moetoimetajaks Kristi Kull. Ajakirja teemaplokkideks on Naised ja Elu, Mood ja Ilu, Heaolu, Elustiil, Söök ja Jook.