Europarlamendi liige Ivari Padar pööraks eestlased meeleldi sealihausust loomalihausku.
Tartu Maamessi toimumise päeval on ilm vihmane. Ivari Padar (47) otsib varju lihaveiste kasvatajate Katrin Noorkõivu ja Airi Külveti telgist. Siia on tulnud ka endine põllumajandusminister Jaanus Marrandi ja Eesti Põllumeeste Keskliidu president Jaan Sõrra. Ivari kiidab, et väike vihm teeb rohumaadele vaid head, ja tellib seejärel mehise lihaveise-karreetüki.
«Lihaveiste kasvatamine on mind alati huvitanud. Mul oli ka kari, kui aega rohkem oli,» lausub Ivari. «Kümmekond aastat tagasi oli see väga tundmatu ala. Eesti traditsioon on sealiha, uue traditsiooni loomine võtab aega. See on inimeste toitumisharjumuste muutmine. Soomlase lemmiktoit on pippuripihvi, kuid sellise murrangu taga olid riiklikud programmid. Soomlased on ju ka sealiha usku rahvas, aga vahel tuleb usku muuta. Veiseliha on südamele väga hea.»
1. Milline on sinu lemmikosa loomast?
Ikka sisefilee. Ma sõin Saksamaal viis nädalat laagerdunud sisefileed. Nuga vajub sealt lihtsalt läbi – väga hea!
{poolik}
2. Kas Šoti mägiveis sünnib süüa?
Väga atraktiivne loom, aga tal on aeglane juurdekasv. Tõesti ilus loom ja rohkem vaatamiseks. Ta on rohkem turismitalu loom.
3. Mida sa Brüsselis sööd?
Seal süüakse kõike. Mina elan kummalises kohas – Euroopa ja Aasia piiri peal, Guttenbergi platsil Euroopa poolel. Platsi teisest servast algab türgi asum, kus süüakse looma- ja lambaliha. Mu majast saja meetri kaugusel on iiri pubi, nii et olen kultuuride ristumiskohas.
4. Kuidas sa seal hakkama saad?
Ma saan kõigi inimestega hästi hakkama. Kõik minu linnaosa türklased tervitavad mind aupaklikult salam aleikum Ivari Ilmar oglõ ehk rahu sinule Ivar Ilmari poeg. Brüsselis on erinevate rahvuste esindajaid. Enamik mu majanaabreid on vist Pakistanist. Neil on väga pikad nimed.
5. Kas sa naudid elu Brüsselis?
Töö on töö. See aasta on europarlamendis väga oluline – tuleb vastu võtta uus põllumajanduse eelarve aastateks 2014–2020. Kõik pingutavad parema tulemuse nimel. Kui tänavu jäävad otsused tegemata, siis on järgmisel aastal targutajaid palju.
6. Kas oled rohkem Navi mees või tallinlane?
Mul on ka Navil elamine. Täna õhtul teen seal väikese grillipeo. Liha on juba marinaadis.
7. Kus su abikaasa Kristel elab?
Abikaasa on valdavalt Tallinnas.
8. Miks sa abiellusid? Kas Kristel nõudis?
Ma abiellusin ikka omal vabal tahtel. Nõudis! (naerab). Räägime ikka lihaveistest. Neil on rääkimist väärt armuelu. Puhas romantika. Pull ja lehm jalutavad ja kurameerivad terve päeva koos, enne kui läheb asjaks. Loomad pole üldse nii loomad, kui arvatakse. Kurameerimine on äärmiselt vajalik lihaveiste elus. Pull näeb tohutult vaeva emase ärarääkimisega ja peab ikka pikalt keelega limpsima mööda tema selga, enne kui asjaks läheb. Romantiline keelemäng ja kõik muud asjad on ärarääkimisel vajalikud.
Pull peab meeldima lehmadele. See ei ole niisama. Mul oli ühel aastal tõsine hirm, et minu pull on omasooihar, sest ta teinud oma tööd. Ta oli noor pull, Soomest toodud, transportimisel jalavigastuse saanud. Võib-olla karja vanemad daamid vaatasid, et see on üks lombakas poisike.
Kui pullil jalg sai korda, siis lehmad võtsid teda väga tõsiselt.
Muide, pull pole kunagi karja liider. Selleks on ikka mõni maadam.
9. Kuidas karja juhtimine käib?
Mul olid karjajuht ja karjajuhi asetäitja. Asi läheb tõesti niimoodi, nagu karja liider soovib. Ma ükskord eksisin selle vastu ja karjaliider tegi ikka nii, nagu tahtis. Pidin seetõttu naabri kapsapõllu kinni maksma.
(Vestlusesse sekkub lihaveiste pidaja Airi Külvet: „Karjas on neli astet. Sa pead looma head suhted esidaami asetäitjatega, kuna need kõnnivad karja ees. Kõige lõpus lähevad vanad, veidi põlatud tegelased. Pull ei kuulu igapäevasesse karja ellu, ta on vaid paar kuud kohal.“)
10. Kas sa pead tabama nende hingeelu?
Keegi ei jõua lehmadega võidu joosta. Sa pead instinktidega töötama. Kui sina kui inimene hakkad nende ellu väevõimuga sekkuma, siis nad ignoreerivad sind täiega. Sa lähed nendega tülli.
