"Sellega on nii, et kui oled kahekümnendates, siis sa ei mõtle, kui pikalt elab ja mis saama hakkab," sõnas ta. "Aga kui su elust lahkub inimene, kellega oled koos tööd teinud, viina visanud, anekdoote rääkinud... Ehk aitab siin mõtlemine, et võib-olla kunagi kuskil me kohtume veel," lisas Ivo ja tunnistas, et tema jaoks on paljud lahkunud siiski mingil moel ta elus veel olemas. "Jah, me küll ei kohtu ja ihusilmaga üksteist ei näe, kuid kuskil kaugel on see inimene olemas."