“Vana inimene on ikka tasasem — ei karga ega karju niipalju. Muretseb vahest rohkem. Iseloomult olen muutunud koleerikust melanhoolik-koleerikuks, nii et raske puder,” ohkab ta, lisades, et igasugused kriisiseisundid muudavad ta töövõimetuks. “Ukraina sündmused võtsid mult une. Ja tagaselja susistamine ajab mind marru! Asi millega ma iialgi ei harju, on ülekohus. Ja valetamine,” loetleb ta.

Kuigi Rekkor tunnistab, et pelgab eraelu puudutavaid küsimusi, annab ta ajakirjaniku hambusse siiski ühe hea mõttetera: “Soovituslikku nõuannet võib leida hea sõbra Ago Anderssoni tõekspidamises — sitta sest armastusest, peaasi, et rahaasjad korras on!”