JAANIMÖLLUDE TOP: Loe, mis lollustega jaaniööl üle Eesti hakkama saadi
Järvamaa: Kutsekooli õpetaja noris rahulike inimestega tüli
Koerust kiviviske kaugusel, Tudre jaanitulel, hakkas üks Viljandist pärit kutsekooli õpetaja pidulistega tüli norima. Esmaspäeva varahommikul, kell 5.30, kui suurem osa heatujulisi inimesi vahvalt peolt lahkunud ja lõke vaibuma hakanud oli, asus mees tegudele. „Peenikeste jalgade, kitsaste õlgade, kuid väga suurte kompleksidega mees oli,“ kommenteerib jaaniline Alar. Kuna Alar jälestab kaklusi ja kaklejaid, hakkas ta elukogenud mehena sellele „haridusministeeriumi poolt lähetatud“ kaagile igasuguseid asendustegevusi otsima. „Küll ta tõmbas näppu, surus kätt, isegi vägikaikatõin metsast. Aga ei, tema tahtis ikka kakelda!“
Kutsekooli õpetaja ärapööramise põhjus seisnenud ühes uisapäisa sõlmitud kihlveos. „Kuskil kell 4.00 väitis mees, et lugu „Autoohver“ esitab Apelsin. Paraku ei arvestanud ta sellega, et tema vastas istub täiesti kaine mees, kes üht-teist ikka eesti muusikast jagab,“ muigab koos elukaaslasega Tudre jaanituld nautinud Martin. „Nagu me kõik teame, on õige vastus on Kukerpillid,“ jätkab kukrite repertuaariga kursis olev mees. „Paraku jäi õpetajahärra endale kindlaks ning nõudis kihlvedu. Haistsin humoorikat teenimisvõimalust ja ütlesin, et olgu summaks 20 eurot!“
Riiukukk jäi kemmergu taha magama
Mõni minut hiljem oli Viljandi mees näost valge - kihlvedu oli kaotatud. Martin otsustas luuserile siiski vastu tulla ning jaanipäeva puhul 50%-lise allahindluse teha. „Mulk polnud sellega nõus! Sõimas mind petiseks ja hakkas korrutama, et tema pole Apelsinist üldse midagi rääkinud. Ütles, et tema vedas selle peale kihla, et loo autoriks on ansambel Ornament!“ Paraku eksis mees ka siinkohal – „Autoohvri“ viisi autoriks on välismaalane Hubbard ning eesti keelsed sõnad on sellele kirjutanud Henno Käo! Pettunud mulk kiristas hambaid ja viskas viieka (!) lauale.
Asja tegi aga eriti koomiliseks seik, et alles tund aega tagasi oli Martin näinud, kuidas „austatud“ õpetaja maast kümneka leidis ja selle silmade kilades oma taskusse pistis. „Ütlesin, et mulkidega ikka asju ajada ei saa: vead 20 peale kihla aga saad viieka, isegi maast leitud kümnekast on sul kahju! Mulk hakkas karjuma, et kas ma olen kuulnud midagi süütuse presumptsioonist ning maast leitud kümnekas ei puutuvat üldse asjasse!“ naerab Martin. Pärast seda juhtumit käinud mulk sirge selja ja hapu näoga ringi. „Nagu oleks sitta söönud! Nii närvis oli Viljandi mees!“ räägib kihlveo võitja. Kakluseni mulk sel päeval siiski ei jõudnud. Külarahva sõnul oli eelpool mainitud Alar ta kõiksugu „sportmängudega“ sedavõrd ära väsitanud, et riiukukk jäänud kuivkemmergu taha magama nagu mõni hulkuv peni.
Pärnumaa: Maod vallutasid telgi
Tõstamaale ämmale ja äiale külla sõitnud Märdile ja tema perekonnatuttavatele lõppes jaanilaupäev korraliku ussipaanikaga. „Panin valele „jaanihunnikule“ tule otsa. Ma teadsin küll, et ühes lõkkeasemes on vaskussidel vana vaibarulli sees pesa. Aga ma ei mäletanud, kummas!“
Märdi sõnul oli äial tõesti kaks risuhunnikut - üks ühel pool hoovi ja teine teisel. „Inimlik eksimus: mul läksid vintis peaga pooled sassi,“ räägib pereisa. „Äi tormas karjudes majast välja ja jauras, et ai, kurat, Märt, nüüd on sinu pärast kõik kohad usse täis!“ Vaatasin ringi ja ütlesin, et, ah sa kuradi-kurat, on jah!“ Jaanituli lõppes sama kähku nagu oli alanud: „Perekonnatuttavad ööbisid telgi asemel umbses Volvos. Ja te oleks pidanud nägema nende nägusid, kui üks uss järgmise päeva lõuna ajal kööki uudistama roomas! Naised olid, hopsti, laua peal,“ räägib Märt, kes ei ole enam sugugi kindel, kas sõber koos perega ka järgmisel aastal Tõstamaale jaane veetma tuleb. „Samas, paanikaks pole nagu põhjust. Lugesin, et nastik on üsna ohutu tegelane – vanal ajal olla teine lausa kassi aseaine olnud. Hoidnud hiired ja rotid majapdiamisest eemal!“
Valgamaa: Mees sõitis motikaga lõkkesse
Metsamüügist 10 000 eurot teeninud Renee tahtis jaanilistele klassi näidata ja oma äsjaostetud Yamaha R6ga tagarattal sõitmise oskusi demonstreerida. Vintis mees sai küll noka õhku, kuid kaotas ratta üle konttolli ning võimas tsikkel võttis suuna lõkkele kuhu see koos juhiga ka prantsatas. „Reneel polnud häda midagi, jalg ja õlg olid veidi põlend!“ kommenteerivad sõbrad. „Kuses rohkem oma tsikli plastikute pärast! Need olid ikka ikka korralikult sulama hakanud! Aga, noh, mis siin imestada, see mees korraldab igal jaanipäeval mingit kino. Möödunud aastal vintsis oma Jeep Wrangleri lepa otsa rippuma! Võid kaks korda arvata, kas puu murdus raginal pooleks või ei. Jeebil katus mäsa aga Renksil pold´ häda midagi! Ainult peas oli selline muhk, et me tegime nalja, et kaks pead on ikka kaks pead!“
Läänemaa: Korstnapühkija ja pottsepa vägikaikavedu lõppes haiglas
Sõbralik jaanilaupäevaöine maadlus lõppes korstnapühkija-ametit pidava Reinu jaoks traumapunktis. „Mine sa tea, millal jälle tööd teha saab? Küünarnukk on punnis nagu kookospähkel. Sital käimine on ka nüüdsest täielik raketiteadus,“ kommenteerib mees, kelle küünarnukk läks paiste tänu pottsepp Jaanile. „Me oleme vanad sõbrad. Eks me tögame ka üksteist, sest minu arvates tema kaminad ei anna sooja. Tema jälle süüdistab, et minu korstnad ei tõmba. Ja kui veidi joond ka oled, siis kaugel see sõbralik maadluski on! Hakkasime siis rüselema, ta sai mulle jala taha ning kukkusime, minu küünarnukk ees, üle terassipiirde laudteele. Pauk oli nii kõva, et naabertalus pandi köögis tuli põlema!“ Jaani naine sõidutas Reinu kohe traumapunkti. Seal aga vaatas vastu too sama lihunik, kes mõned aastad tagasi Jaanilt sõrmeotsa maha võtnud oli. „Ettevaatust elektritööriistadega!“ hoiatab Rein. Valvearst Reinule armu ei andnud. „Esimese asjana hakkas mees mind kohe sõimama, et ma olen joonud! Aga ma olin võtnud ainult paar klaasi veini. Tema seda muidugi ei uskunud! Nii ma siis istusin arsti kabinetis nagu mingi kurjategija. Hea seegi, et luumurdu ei tuvastatud!“
Kagu-Eesti: Nuga tegi suurest varbast kaks
Jaanipäeva pärastlõunal tundis tuumapohmellis Sven oma paremas suuremas varbas lõikavat valu. „Selgus, et olin öösel täis peaga pussnoa põrandasse kinni lajatanud. Üles ärgates tõmbasin oma suure varba selle otsa pooleks nagu rästiku keele. Kujutage ise ette, teil on kohutavalt paha olla, te jooksete mega peavalu ja iivelduse saatel peldikusse ropsima ja siis on teil äkitselt nuga jalas – verd lahmab nagu kuuest Jägala jaoast. See on elu kõige hullem pohmell!“
Lõuna-Eesti: Mees jõin ennast ahviks
Otepää lähedal sõpradega jaane tähistama sõitnud Janar kuulis pool ööd mingeid kummalisi hääli. „Nagu mingi paavian oleks lahti või makaak,“ kommenteeris ta. „Ise oled makaak,“ naersid mehe sõbrad. „Ühel hetkel kui Paks-Siim pikendusjuhtme otsa komistas ja CD-mängija vait jäi, kuulsid ka teised lollakaid ahvihääli. „Need tulid naabri aiast. Läksime asja uurima ja selgus, et naabrimees oli ennast kooma tõmmanud ja kaevu kukkunud. Õnneks polnud kaev sügav. Vett polnud seal ka, sest naaber oli sõbra soovitusel mingi soss-sepast kaevumeistri palganud, kes ei suutnudki kaevust vedelat välja võluda. Tüüp tegi lihtsalt 4 meetrise augu. Küsisin siis järgmisel päeval, et tra sa siis appi ei karjunud? Ja tema vastas, et ta oli ennast jälle ahvifaasi joonud. Sellist asja pidavat aeg-ajalt juhtuma.“
Harjumaa: Isa ja poeg läksid ühe ja sama naise pärast kaklema
Võsu jaanitulel rüseles üks vanem mees nooremaga. Hiljem selgus, et kakeldi ühe ja sama naise pärast: 62aastane elumees oli juba mitu päeva miniaga flirtinud. Kohalike sõnul paistnud näitsikule vanema isase tähelepanu üsnagi meeltmööda olevat - muudkui hihihii ja hahahaa. Asi lõppes sellega, et isa ja poja kaklust lahutama läinud minia sai vanemehenässi käest kogemata korraliku tutaka nii, et pidi jaanituld edasi läbi kinnipaistetanud silmade vaatama. „Milline vaade!“ naeris asja pealt näinud Juhan.
