Tosin suve tagasi Michael Jacksoni kontserdiga lauluväljakul tõi Lauri Laubre Tallinna kontserdipaigana maailmakaardile. Tänavu viimane suur popisaurus suri ja Laubre toob seekord maale dinosaurused…

Eesti esimese suure meelahutusärimehe Laubre (48) seegi suurprojekt arenes eelmisest - tema korraldatud Queeni kontserdist Riias.
«Sama agentuur korraldas ka dinosauruste show kõik Inglismaa etendused. Mitukümmend suurtel areenidel. Sealne agent küsis, kas oleksin huvitatud.»
Alguse sai dinosauruste-palavik eelmisel aastal Austraaliast. BBC Worldwide'i väljanuputatud hiigelshow tohutu publikumenu innustas sealt edasi minema üle ookeani. Põhja-Ameerika vallutatud, jätkus maailmaturnee suvel Londonist alanud ringkäiguga Euroopa linnades.
Madonna maaletoomise au libises küll konkurentide Rebaste kätte. Aga Laubrel terendab ka dinosaurustega Saku Suurhallis üheksa täismaja!
 
Kuidas sa eestlaste jaoks dinosauruste show leidsid?
Otsisime ammu uut segmenti. Kontsertide promootoreid on Eestis palju. Ülepakkumist näitas juba eelmine aasta, kui paljud kontserdid kõrbesid. Meie otseselt ei hävinud, Whitesnake müüs üsna hästi, aga olime ka väga ettevaatlikud, võib-olla liigagi.
 
Uus segment - see tähendab kogupere-nišši?
Jah, naljakas elukas on see dinosaurus, jube paljudele läheb korda. Arvan, et see on teema, mis igas peres nii isa kui ka poega mingil hetkel huvitab ja ühendab. Mind on nende mõistatus küll läbi elu jätkuvalt huvitanud.
Kunagi olid ju ka mõõkhambulised tiigrid ja igasugu muud imeloomad. Aga dinosaurus on olnud ilmselt üle aegade kõige mütoloogilisem elusolend, keda keegi näinud pole, aga kes ei jäta kedagi ükskõikseks. Praegu võin kinnitada, et ka Eestis on see osutunud tõeks, müüsime erakordselt palju pileteid. Kohe kevadel, kui need müüki paisati. Nii et algselt plaanitud viiest etendusest kasvas üheksa.
 #end#
Kust ikkagi sinul säärane kõrgendatud huvi? Nõukogude koolis räägiti parimal juhul natuke väljasurnud mammutitest, aga dinosaurused...?
Õpikutes mitte. Aga bioloogia ja ajaloo õpetajad rääkisid sellest juurde. (Neljandast kümnenda klassini käis Lauri praeguses Westholmi koolis, lõpetas 32. keskkoolis. - M.K.) Tundsin ise huvi, nii et juba koolipoisina teadsin neist päris palju. Püüan jälgida teaduskirjandust, uusi avastusi on peale tulnud. Seegi pole väga ammune avastus: miks dinosaurused välja surid. Väidetavasti Mehhiko lahte kukkunud suure komeedi tagajärjel. Sellele järgnes üle maakera paisunud tsunamide, tormide ja tohutute metsatulekahjude periood. Ja hiiglaslikud dinosaurused ei elanud seda üle, nad vajasid ju iga päev tonnide viisi toitu.
Siis sattusin ma ka Vene kroonusse Siberisse sinna kanti, kust pärinevad tõsisemad dinosauruste leiud, ka vist tänaseni kõige suurem luustik. Muidugi, nõukaajal dinosaurustest suurt avalikult ei räägitud. Aga vene «nurgatagustes» teadusajakirjades üht-teist nende kohta ilmus. Nii teadsin ma ka sellest Tunguska komeedist...
Nii et kui ma sõjaväest tulin, olin sellest teemast tõsiselt huvitatud. Muidugi, siis liikusid need materjalid mitte internetis, vaid kirjutusmasinal ümber löödud lehtedel käest kätte. Mäletan, kuidas käisin neid kuskil koosolekutel hankimas. Tollal tegelesin palju omaloominguga, hakkasin muusikat kirjutama. Ja üritasin saada sotti maavälistest asjadest, nagu me nooruses mingil hetkel seda kõik ju oleme teinud.
 
Olid ka Spielbergi «Jurassic Parki» (1993) fänn...?
Oo jaa! Sellistes edumeelsete režissööride filmides peitub ka väga suur teadusjõud. Sest tänu Hollywoodi suurtele eelarvetele saavad nad teha stsenaariumide ümber ka palju teaduslikku uurimistööd. Ja suuri avastusi. Olgu need filmid siis ise pealegi tihti rohkem fantaasial kui tegelikkusel põhinevad. Enne kui «Jurassic Park» tuli, olin iseseisvalt juba päris palju uurinud. Nii et neist viieteistkümnest-kuueteistkümnest dinosauruse «mudelist», mis meil nüüd show's esinevad, teadsin üheksat päris hästi.
 
Tundub, et popikuningas Jacksoni elu ja surm jääb samasuguseks mõistatuseks nagu dinosaurustel. Sina olid see, kes tõi ta 12 suve tagasi Eestimaale. Nägid Jackot lähedalt. Milline pilt sul temast jäi?
Jacksoniga oli stoorit kõvasti. Vahetult pärast Tallinna kontserti oli tal sünnipäev. (HIStory World Tour - Jacksoni kolmas ja viimaseks jäänud maailmatuur - väisas Tallinna 22. augustil 1997. Nädala pärast, 29. augustil sai Jacko siis 39aastaseks.) Samas ootasid teda kaks väljamüüdud kontserti Kopenhaageni Parkeni staadionil. Ja kuna saime headeks sõpradeks tema Euroopa agendiga, siis kutsuti ka mind Kopenhaagenisse, kus korraldati Michaelile ka selleks puhuks siis suurem sünnipäevapidu. Ühe kohaliku suure aktsiaturu hai villas mere ääres. Koos helikopteri maandumisplatsiga. Sinna oli kaetud tohutu catering buffee. Kõik Kopenhaageni koorekihi olulised tüübid olid kohal. Pluss siis mõned Michaeli kontsertidega seotud inimesed, tema advokaat ja Euroopa promootor... Kokku mõnikümmend inimest. Ja mul siis õnnestus ka seal olla. Kirju seltskond ja väga vägev asi!
Ja seal omakorda kutsus Jackson emotsionaalse heldimuse tuules kõiki ka oma Neverlandi rantšosse sünnipäevale. Täiesti konkreetselt esitati kutse kõigile, kes seal kohal olid.
Aga mina muidugi sellise kutse peale (köhatab), kuidas öelda... Aasta oli 1997. Vaatasin seda peenikest seltskonda, suu lahti. Ütleme, et ma ei tundud end päris sellesse seltskonda kuuluvana. Ma olin ju selles pildis kõigest üks promootoritest, kes aitas Tallinna kontserti korraldada. Olin mingil määral tema tööjõud, üks paljudest... Põnnama lõin.
 
Ja jätsid Neverlandis käimata?
Nojah. Nüüd muidugi kahetsen, et oleks ikka võinud... Siis lõin aga põnnama: mismoodi mina nüüd sinna kohale lähen. Mis ma kingiks viin või kuidas ma sinna kohale saan, kus ma seal olen-ööbin?
See osutus muidugi mõttetuks põdemiseks. Sest pärast selgus, et taanlased käisid seal ära. Ja nende käest kuulsin, et kõik oli seal ette-taha organiseeritud ja kogu see olemine ja suhtumine väga lahe ja sõbralik. Polevat olnud absoluutselt seda, mida ma kartsin.
Aga seal Kopenhaagenis ma kõhklesin. Ei teadnud, kuidas käituda. No ei lähe ju võtma Tema kuldsest kuuest kinni: «Kuule, Jacku, seleta nüüd mulle ka, kuidas see sul täpselt mõeldud on... Kuidas ja kuhu?»
Pärast tuli välja, et teised vennad seal Kopenhaageni peol teadsid, et tuli vaid Jacksoni personaalse assistendiga oma saabumine täpselt kokku leppida. Kõik lennukipiletid, hotellid-värgid oleks kinni makstud. Kogu sellest Jacksoni projektist õppisin ma igal sammul muidugi tohutult palju!
Ja ikkagi, millise mulje Jackson sulle inimesena jättis?
Üks asi on see, et oli tore, ootamatu, unikaalne, edukas... Aga ka kõik need erilised inimesed, kes olid Jacksoni siseringis tema ümber. Jacksoni isikliku autojuhini välja, kes oli tõesti tal nagu pereliige. Tema sõitis autoga Saksamaalt Tallinna kohale, et teha ära Jacksoni ots lennuki pealt lauluväljakule ja pärast tagasi. Võib tunduda veider, eks ole. Aga samas, see inimene osutus niivõrd spetsiaalseks ja soojaks... Sain aru, miks artist tahab, et just see inimene teda saadab. Seda enam, kui artist ise on väga ekstsentriline ja keeruline. Siis selline lojaalne ja soe inimene ilmselt mõjub ka omaette teraapiliselt. Niimoodi tükk- ja sammhaaval hakkasin siis aru saama, miks ja kuidas mingid asjad toimuvad. Väljastpoolt tunduvad paljud asjad suurte staaride ümber ju absurdsetena, aga siis hakkad mõistma...
 
Ja aasta hiljem osutus ka Tina Turner tavaliseks soojaks südamlikuks vanaprouaks?
Jah, alates sellest, et Tina tuli Tallinna kogu tuuri kambaga samas lennukis. Jah, väga soe ja normaalne. Käisin oma perega lava taga temaga rääkimas. Siis oli isegi jutt, et võiks pärast koos veel õhtust sööma minna. Aga siis ta ikkagi lendas kontserdilt otse Helsingisse hotelli tagasi. Tema oli küll vägagi valmis suhtlema, ei pugenud kuskile garderoobi peitu. Ilmselt ka vana kooli inimene, ei mingeid nõmedaid nõudmisi á la ärge segage, tahan üksindust.

Madonna maaletoomise au kaotasid sa nüüd aga Rebasele. Valus löök?
Löök polnud see kindlasti mitte. Ja libiseda polnud siin midagi! See, kuidas Peeter kontserte teeb, on praegu ainus võimalus neid Eestis teha. Ta ise ju ei investeeri, seda teevad soomlased ja rootslased ehk siis Live Nation Inc. Peeter on nende väljakujunenud koostööpartner siin Baltikumis. Korraldab kohapeal kogu müügi ja kampaania. Kui Peeter oleks pidanud ise panema sinna alla selle raha, mida Madonna mastaapi artist küsib, siis ma arvan, poleks seda ka Peeter teinud. Igal juhul meil selliseid summasid sinna alla panna praegu poleks olnud. Ja kuna Peeter on teinud Live Nationi projekte juba väga pikka aega, siis ütleme, et isegi kui oleksime olnud valmis panema alla seda raha, mida meilt küsiti, siis tõenäoliselt me poleks seda ikkagi saanud teha. Sest Madonna töötab kogu täiega Live Nationi all, praegu vist ka juba salvestava artistina....
 
Tähendab, et Madonna oli sul aastaid sihikul?
Võib öelda küll. Aga tema Live Nationi alla minek kustutas meie võimalused. Kui Madonna oleks teinud lepingu mõne firmaga, kellega meie (Laubre firma BMG - toim.) aastaid koostööd oleme teinud, olnuks see võimalik.
 
Aga keda sa maailmatähtedest praegu tahaksid veel Tallinna tuua?
Väga tahtnuks Pink Floydi. Aga nad ei tuurita. Ja tänaseks on ka üks bändi algliikmetest surnud...
 
Kui rockisaurused kõrvale jätta, siis kes tänastest nimedest sulle huvi pakuksid?
Mulle pakuvad täna huvi kõik artistid, kellega on võimalik raha teenida. Või siis vähemalt mitte miinusesse jääda.
Aastatega olen selgeks õppinud, et hakata oma isiklike emotsioonide ja meeldimiste pinnalt artiste siia valima on ohtlik. Sest palju oleks minu lemmikutele siin Eestis reaalset publikut? Minu paar-kolm elupõlist iidolit jäävad proge- rocki aega. Ennekõike Yes, aga ka Genesis. Mingil määral ka King Crimson istus kaua mul sügaval sees. Arvan, et Yesi 1983. aasta albumit «90125» pole keegi maailmas nii palju kordi kuulanud kui mina. Kuigi nüüd pole vist oma pool aastat Yesi kodus peale pannud...
Ma pigem täna naudin olukorda, kus mul on väga lahe sõpruskond, mis on kasvanud aastatega juba rahvusvaheliseks. Sõbrad ja sõprade sõbrad... Meil on ühine huvi - mootorrattad. Suviti pakime kotid, võtame naised tagaistmele ja sõidame... Ja väisame ka erinevaid rockkontserte. Pingevabalt, lihtsalt kontserdipubliku hulgas on parem häid kontserte täiega nautida.