PRIIT (35) ja PEETER REBASE (32) ööklubi Hollywood pidas hiljuti 10. sünnipäeva. Peeter tähistab aga aasta lõpus isiklikumat laadi sündmust: just siis teeb ta kolm miljonit krooni neelanud Harvardi-hariduse viimase õppelaenumakse.
Kui tegu pole just valgustkartva tehinguga, pole sugugi oluline, kes, kui palju, kuhu ja mille eest maksab. See on vaid faktike riskijulgusest, mille toel Tallinna edukamaid ööklubisid tegutsemist alustas. Selle ettevõtmise kõrvale on tulnud teisigi (nagu menupaik Angel), kuid Hollywood oli, on ja jääb. Enne Hollywoodi, autoäri ajades, käisid vennaksed isegi Hansapanga toonase laenuspetsi Indrek Neivelti jutul — ja said korvi! —, aga nõks hiljem, juba klubi käivitades rääkisid nad liisingufirmast ludinal kaks miljonit välja.
Stripiklubi ei teeks
Rebaste äritandem toimib tasakaalu põhimõttel: kui Peeter on plaane tehes optimist, siis Priit realist. Dünaamiline duo! Kui Priit poleks ehk vennaraasuta asutanud geiklubi Angel, siis Peeter jälle Hollywoodi all paiknevat kokteilibaari Lounge 8.
Peeter ei tee saladust, mis pinnalt klubi sündis — et ta ise liigub geiringkondades. «Kindlasti on enamik asju mingitpidi kogemustega seotud,» möönab Peeter. «Täna ei ole mul ühtegi tuttavat bordellipidajat ja striptiisibaari külastajat, ja seda ideed pole ka tulnud, et teha Tallinna üks korralik stripiklubi, mida siin ju ei ole.» Peeter ennustab, et kes selle ära teeb, teenib palju raha. «Aga endal peab mingi huvi olema. Kui hakkaks midagi sellist lihtsalt raha pärast tegema, siis mina ei suudaks elu sees lõbumaja või striptiisiklubi püsti panna. See on igatepidi mu põhimõtete ja isiklike veendumuste vastu.»
Angeli ja selle mõju üle ühiskonnas on Peetril aga kõigiti hea meel. Tänavuse geiparaadi puhul saatis Tallinnale oma tervitused ka Berliini linnapea, kes on homoseksuaal. Sellegi üle on Peetril hea meel, et Tallinna meer Tõnis Palts suhtus üritusse omakorda soosivalt. «Nagu Palts väga õigesti ütles, on Tallinn talentide ja tolerantide linn, ja ma loodan, et kunagi osaleb paraadil ka näiteks Berliini linnapea koos Tallinna linnapeaga.»
Klubi käima kahe miljoniga
Kui Angeli idee sündis vendadel Rebastel Priidu sünnipäeval Roomas kolm aastat tagasi, siis Hollywood, nende laiahaardeliseks kasvanud äri baasprojekt, nägi ilmavalgust üsna juhuslikult.
Üheksakümnendate alguses Sõpruse kino direktrissina töötav … oli Rebaste perekonnatuttav. «Tema sooviks oli hoone ära majandada,» räägib Priit. «Seda polnud aastakümneid rahastatud. Me käisime oma ideed välja ja asusime tegema. Esialgu oli huvitav.»
Peeter tõdeb, et alguses oli soov see ä r a t e h a . «Mitte raha pärast, vaid seetõttu, et oleks üks hea koht. Kümme aastat tagasi klubisid ju polnud, meil oli kõva tahtmine tuua siia muusikat ja esinejaid, ja see oli paljuski esmakordne.»
Vennad, siis veidi üle kahekümnesed, olid juba enne seda mitu aastat äris katsetanud. Priit jättis sel ajal pooleli TPI, praeguse Tallinna Ülikooli programmeerimise eriala ja oli hõivatud autoäriga, Peeter tegi aga lisaks palgatööd ka ehitusettevõttes Reveko. Toona oli tänavate kuningaks Lada, aga juba siis oli Rebastel Chrysleri ja selle maasturi müügiõigus Eestis. Kuidas selline leping saadi? Priit mainib, et kellegi tuttav tundis omakorda kellegi tuttava tuttavat, kes juhatas nad Euroopas õige ukse taha… ja müügiõigus tuli lihtsalt enesele küsida.
«Mäletan, et käisime Indrek Neiveltiga autoäri finantseerimisest isegi rääkimas, aasta oli vist 1992,» sõnab Priit. Ja muigab, et tutvus mõne tänase võtmekujuga tekkis juba siis. Aga vennad jäid veel pika ninaga.
Kuigi meelelahutusäri oli toona Rebaste sõnul midagi kolmandajärgulist, saadi autoäri sumbudes Hansa Liisingust klubi tegemiseks kaks miljonit krooni, mis oli kümme aastat tagasi kosmiline summa. «Meil oli tehtud hästi korralik ja põhjalik äriplaan, põhjalikult analüüsitud riskid,» meenutab Peeter. «Siis töötas liisingus praegune Tallinna Sadama juht Mart Tooming, kes tuli ise kolme mehega siia Hollywoodi asja arutama. Tänapäeval rändavad äriplaanid analüütikute kätte ja sisusse süvenetakse märksa vähem.»
Miljonid jäid võtmata
«Katusepakkumisi» pole Hollywood Rebaste sõnul kunagi saanud, niisama ähvardamas käidi turvajaid küll. «Mõni leidis vahel, et ta oli ebaõiglaselt välja visatud. Näiteks ühele turvamehele lubati korduvalt, et talle kukub «juhuslikult» telliskivi pähe,» naerab Priit. «Turvamees ütles sellistele alati, et tal on märkmik, kuhu on üles tähendatud nimekiri, tal juba kuu aega kõik «kukkumised» broneeritud, pangu aga järjekorda… See mees meil küll enam ei tööta, aga tean, et ta on elu ja tervise juures. Ja eks see on ikka nii, et haukuv koer ei hammusta.»
Priidu väitel oli juba siis selge, et katust sai pakkuda ikka firmale, kes ise midagi valesti tegi. «Kui sa ei müünud salaalkoholi ja maksid makse, ei kiputud ka «abi» pakkuma. Selle ettepaneku vastuvõtmine rajaneb ikkagi hirmul, et pead oma tegevuses midagi varajama ega saa lõpuks politseisse minna.»
Rebastel oli aga kõik ametlik. Peeter muigab: «Tagantjärele sai küll vaadatud, et lollid olime, mõni konkurent pani sel ajal rahulikult kümneid miljoneid taskusse. Aga siis ei andnud see jällegi struktuuridele võimalust sind kuidagimoodi pigistada.»
Peetrile üks nn katuse-juhtum siiski meenub, aga siis ei tegutsenud majas veel Hollywood. «Direktriss, kes võttis ettepanekut sõna-sõnalt, oli öelnud, et aitäh, katus on majal hea ja terve, tänan pakkumast…»
Harvardi mõju siia ei küündi
Kuivõrd on Rebaste äriedu mõjutanud Peetri tutvused Harvardi ülikooli päevilt? Üks grupivend on kutsunud Peetrit korduvalt tööle oma investeerimispanka Los Angeleses, kuid noormees pole vedu võtnud. Peetri Beverly Hillsis elava pururikka grupiõe peikaks oli vähemalt paari aasta eest maineka BBC programmidirektor. Peeter võiks oma mõjukatel positsioonidel tuttavate koolivendade loetelu jätkatagi: ühest sai hiljuti SRÜ riikide suursaadik Moskvas, teine istub Briti parlamendis.
«Sellised suhted mõjuvad siia suhteliselt vähe. Eesti on pisikene provintsilinnakene,» hindab Peeter. «Ja kontsertide korraldamise juures loeb pigem reputatsioon, et varem meie poolt siia kutsutud artistid on rahule jäänud teenusega, mida oleme pakkunud.»
Muu maailmaga suhtleja ongi pigem Peeter. Priit naerab, et Peetri teine kodu on lennuk. Tema aga kohapeal toimetaja. Nagu ka vendade ema, kes töötab poiste firmas ning organiseerib toitlustusega seonduvat. On’s ema hästi makstud? «Ei saaks öelda,» ütleb Priit. «Pigem keskmiselt, tal ei ole ka nii suurt töökoormust. Ta nagu ei tahagi nii suurt vastutust ja rabelemist, pensionieas ka juba.»
Poiste isa harrastus on peamiselt mesindus, ta elab juba teise perega pooleldi maal ja linnas.
Vaba ja vallalise põli
Kuigi hiljuti tähistasid vennaksed ning nende kaaslased neljakesi Istanbulis Priidu sünnipäeva, poetab Priit, et tema seisus on praegu ikka vaba ja vallaline. Nõnda ei kiirusta ta viimastel kuudel koju, istub pigem Lounge 8s, naudib sõpradega veini ega mõtle pereplaneerimisele. Jutt sujub ärilt partneriteemale just siis, kui Peeter on sunnitud uuele kohtumisele tõttama.
«Kui see inimene on olemas, alles siis tead, kas on õige aeg pere luua või mitte,» leiab Priit. «Elul on komme teha ootamatuid kannapöördeid. Mina olen küll loobunud käitumast plaanimajanduse alusel, et vaat nüüd loon pere. Äris võib isegi rohkem plaane teha, see on ikkagi ratsionaalne protsess. Minevikus analüüsisin ja kavandasin isiklikku elu rohkem, aga vanemaks saades avastasin, et nii alati ikka ei lähe, vaid on parasjagu, nagu on.»
Priit toob näite. Kes oskas enne Markko Märtini paarimehe Michael Parki hukkumist midagi sellist oodata — aga kõik on sellest päevast pea peal. «Nii et isiklikus elus ma parem vaatan, kuidas oleksin täna õnnelik ja maailm näiks toredana. Siis on homne päev ka hea. Tegelikult on ju nii.»
Priit pole nõus tüüparvamusega, et tüdrukud käivad ööklubis ainult rahakaid mehi lantimas. «Mina tean küll väga palju toredaid inimesi, kes pole rahaahned vampiirid,» muigab Priit. Ise ta arvab igatahes ära tundvat, miks naishing temaga suhtleb: ausalt, raha pärast või seetõttu, et teda veidi tuntakse. «Kümne aastaga õpib meelelahutuses ära, kes on võlts, kes siiras, see käib ka meeste kohta. Aga kui hakata väga palju juurdlema selle üle, kas ta tahab sinuga selle või teise pärast läbi käia, siis ei saa varsti enam üldse kellegagi suhelda.»
Ehk osalt ka sellepärast, aga hiljuti müüs Priit oma kesklinnakorteri ning kolis Pääskülla. «Siin on melu ja tööga seotut nii palju, seal on rahulikum,» nendib Priit. Ta ostis just korteri, sest maja nõuaks suuremat peret ja ka rohkem hoolt. Aga nagu Priit ütleb: kui istuda enamiku ajast kontoris ja teha tööd, läheks see ju vaikselt käest ära…
