“Kuigi elan palgast palgani ja teenistus on kõigest Eesti, mitte Tallinna keskmine, olen siiski üks neid tegelasi, kes hindu ei vaata. Ostan, mida tahan ja kuu lõpu kõhnema eelarve tingimustes püüan vajalikud tooted sendi täpsusega päevaratsiooni ära mahutada,” sõnab Muttika ja nendib, et kuu lõpus võib teda poes kohata tihtipeale lausa kalkulaatoriga ringi jalutamas.

Kuigi elukaaslane üritab Jüri šoppamist ohjes hoida ostunimekirjade koostamisega, ei suuda telemees siiski kunagi vastu panna kiusatusele soetada ajakirju — piisab ühest intrigeerivast pealkirjast kaanel, kui number korvi potsatab. “Tavaliselt ilmun koju terve ajakirjapakiga, mis toiduhindadesse arvestatuna täidaks kõhtu terve nädala jagu,” tõdeb Muttika, lisades juurde, et tegelikult pole tal aegagi kokku krabatud lektüüri lugeda.